Juhtkiri: tere tulemast, Läti!

Foto: Marko Saarm / Sakala

Uue aasta saabudes on euroliit taas ühe liikme võrra rikkam – 1. jaanuarist 2014 läheb ka Läti üle eurole, olles nii rahaliidu 18. liige.

Lätlaste mured on väga paljus sarnased meie omadega kolm aastat tagasi, 2010. aasta lõpupäevil. Suurim hirm, et hinnad euro tulles kõrgustesse galopeerivad, siiski ei täitunud. Eurostati andmetel kergitas eurole üleminek detsembrist 2010 kuni märtsini 2011 Eestis tarbijahinna indeksit 0,2–0,3 protsendipunkti. Selline liikumine oli kooskõlas nii 2002. aastal esimeses laines üle läinud riikide kui ka Sloveenia, Küprose, Malta ja Slovakkia kogemusega.

Hinnatõuse põhjustavad või hoiavad tagasi mitmed tegurid ning üks oluline osa selles on ka tarbija tundlikkus hindade suhtes, mis meil toona, kaks aastat pärast üleilmse majanduskriisi algust, oli väga kõrge. Kindlasti oli ka neid kaupmehi, kes, nagu tänavu Lätiski, tõstsid hindu juba ette, et euro tulekul tarbijaid mitte kaotada. Siiski oli kampaania «Euro hinda ei tõsta» positiivsema tooniga kui lätlaste «Aus euro kasutuselevõtja». Samas ei tohi unustada meie toonase ja lätlaste praeguse sisepoliitilise tausta ja majanduskliima erinevusi. Need pole küll silmatorkavalt suured, kuid nii suure muutuse juures nagu uus raha on pisiasjadki otsustava tähendusega.

Ühe sellise, rahamaailmas tähtsusetu emotsioonina näiv, kuid avaliku arvamuse kujunemisel loomulik aspekt on lihtne kahetsus oma raha kadumisest. Nagu meid meie kroon, seob ka lätlasi nende latt mälestusega sõjaeelsest vabariigist.  

Aga raha ei armasta sentimentaalsust ja euro kasutuselevõtt on kasulik nii Lätile kui eurole. Eestiski nähtud kriisiaegne devalveerimishirm muutub nüüd olematuks. Samuti jäävad ära valuutavahetuse kulud – kes ühisrahaga riikidesse reisinud, teab, kui suurest hulgast asjatust sekeldamisest see päästab. Ning Euroopa ühisraha kasutamine näitab, et riigi majandus on usaldusväärne ja poliitiline juhtimine stabiilne. Kuid sedasama ehk märki, et ollakse usaldusväärne ja stabiilne, vajab ka euro.

Kuigi euro kasutuselevõtuks lausa dogma seisusesse tõstetud Maastrichti kriteeriumid peaksid välistama igasuguse ebastabiilsuse ja näilisuse ühisrahale pürgija rahanduspoliitikas, näitas majanduskriis selgelt, et kriteeriumid töötavad vaid siis, kui neid täita.

Pelgalt täitmise lubamine ei tööta. Nii on majanduskriisiga tekkinud rahaliidus põhja-lõuna vastandumine, mis ühisraha usaldusväärsusele kasulik ei ole. Ning Läti, kes elas majanduskriisi väga rängalt üle, kuid suutis end sellele vaatamata «eurovormi» viia, võiks olla poliitiliseks inspiratsiooniks teistele rahaliidu liikmetele ja vaigistajaks neile, kes eurole igal võimalusel peatset viimse päeva saabumist kuulutavad.