Enn Tammaru: diagnoos on pandud. Alustame raviprotseduure!

Foto: Liis Treimann

Eesti töötajal, sealhulgas ehitajal on kehvad ametioskused, leiavad EL-i asjatundjad. Kuidas asja parandada, kirjutab Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud, 8. kutsetaseme ehitusinsener Enn Tammaru Õpetajate Lehes.
 

22. novembri hommiku uudis number üks oli Euroopa Liidu diagnoos Eesti vabariigi majandusseisule. Meie 2014. aasta riigieelarveprojekt tunnistati Saksamaa kõrval ainsaks selliseks, mis täidab kõiki Euroopa Liidu rahandusasjatundjate koostatud nõudeid. Selle kõrval tuvastati aga, et Eesti töötajal on kehvad ametioskused ning sellest johtuv madal tööviljakus. On igati mõistetav, et Eesti töötaja soovib oma töö eest saada niisama head palka kui tema kolleeg Euroopa rikastes riikides, paraku pole see võimalik enne, kui meie töömehe tööviljakus on kasvanud, seda ka ehituse valdkonnas.

Väljundipõhine õpe

Ehituse vallas oleneb tööviljakus paljuski ettevalmistusest kutsekoolis. Oma osa on siin väljundipõhisele õppele üleminekul. Eeltööd selleks on tehtud. Riiklikud õppekavad on olemas. SA Innove õppekavakeskuse peaspetsialist Aulika Riisenberg on pannud uute õppekavade koostajatele südamele, et väljundipõhine õpe peab andma nii õppijale kui ka tema tulevasele tööandjale selge ülevaate sellest, milleks õppe läbinu on võimeline.

Haridus- ja teadusministeerium on 2013. aastal praktiliselt kõikidele kutseõppeasutustele, sealhulgas viiele kuueaastase koolitusloa saanule eraldanud vajaliku raha heal tasemel kooliõppekavade koostamiseks, samuti õppeks vajaliku õppemetoodilise taristu täiendamiseks ning vajalike õpetajate ning õppemeistrite täienduskoolituse korraldamiseks.

2010. aastal oli kutseõppekeskuste ehituse õppekavarühmade hindamine, 2014. aastal on ees kordushindamine. Eesti ehitusettevõtjate liidu (EEEL) kutsekomisjoni liikmena ja Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamiseksperdina ootan, et kordamishindamise käigus saaksin veenduda alljärgnevas.

Õppekavas on selgelt näha, millised ootused on tööandjal, koostööpartneril, väikeettevõttel 4. esmase kutsetaseme omandanud noortöölisele, ja seda mitte ainult teoreetilistes teadmistes ja praktilistes oskustes, vaid ka tööviljakuses.

Analüüsidest on näha, et kutseõppekeskuse ehitusosakonnal pole probleeme õpperühmade komplekteerimisel, sest koolil on selge visioon õpetatavate erialade 4. esmase kutsetaseme, samuti 4. kutsetaseme ja väärtkoolidel ka 5. kutsetaseme koolitamiseks.

Tõsi, 5. kutsetaseme standard valmib ehitusettevõtjate liidu ja kutsekoja koostöös alles 2014. aastal. Oleme väärtkoolidele selle taseme põhikontseptsiooni juba tutvustanud ning standard sünnibki konstruktiivses koostöös kutseõppekeskuste spetsialistidega. Iga kooli õpilaskonnas on suurpärase õppeedukusega õppureid, kelle ranitsas on marssalikepp, ja usun, et 5. kutsetasegi ei jää neile viimaseks.

Läbiv karjäär

Ehitusettevõtjate liidu kutsekomisjon teeb aktiivset koostööd ka oma hariduskomisjoniga. Samas ootan selget visiooni ka kutseõppekeskuste koostööst Tallinna tehnikakõrgkooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Eesti maaülikooliga. Ehitusettevõtjate liidu hariduskomisjon kavandab konkreetseid samme selleks, et gümnaasiumilõpetajate kõrval oleks kutseõppekeskuste lõpetajatele loodud võimalused akadeemilise karjääri kujundamiseks kuni rakendusinseneri (6. kutsetase), diplomiinseneri (7. kutsetase) ja miks ka mitte «akadeemikuni» (8. kutsetase).

Miks rõhutan siin läbivat karjääri? Olen Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõuna viie viimase aasta jooksul pidevalt rõhutanud, et kui teemaks on tööviljakus, siis kujunevad edukaimad tippjuhid kogu valdkonda alt üles tundvatest inimestest. Heal tööjuhil (5. kutsetase) peavad olema kogemused enda juhitud tööst – praktiline tööliskogemus (4. kutsetase). Hea rakendusinsener (6. kutsetase) oskab ehitusplatsil väärtust mittelisavaid tegevusi vähendada ja vältida, kui tal on tööjuhina (5. kutsetase) töötamise kogemused. Diplomeeritud ehitusinsener (7. kutsetase) on firmat või projekti juhtides või projekteerimisbüroos töötades edukas, kui tal on rakendusinseneri (6. tase) kogemus, kui ta tunneb mitte vaid ehitusseadust, -norme ja -standardeid, vaid ka ehitusplatsil toimuvat. Just nii sünnivad kvaliteetsed kavandamis-, projekteerimis- ja juhtimisotsused, mis toovad kaasa tööviljakuse tõusu ehitusplatsil.

Ehitusettevõtjate liit on tellinud uuringu, mille põhjal võib prognoosida, et aastatel 2014−2020 on ehitusvaldkonnas rakendatud ca 60 000 töötajat. Vananeva elanikkonnaga riigis on reaalsus, et aktiivseid tööaastaid koguneb enamikul neist 45. Selle kahe arvu põhjal saab välja arvutada, kui palju väljaõppinud ehitajaid me praeguse taseme säilitamiseks igal aastal juurde vajame:

• ca 1100 abitöölist (3. osaoskustega kutsetase), töölist (4. esmane kutsetase) ja eestöölist (4. kutsetase),

• ca 100 tööjuhti (5. kutsetase),

• ca 90 rakendusinseneri (6. kutsetase),

• ca 30 diplomiinsener (7. kutsetase).

Kes ja kuidas need naised-mehed lähiaastatel ehitusturule ette valmistab, see sõltub suures osas praeguste kutseõppekeskuste juhtidest. Igatahes ei tahaks 2014. aastal kuulda, et kellelgi oli kärss kärnas ja kuskil maa külmunud.

Kutsehariduse põldu jäävad kündma vaid selge arenguvaate ja õhinapõhise õppega koolid, kus väärt ehitajaid ette valmistatakse. Neid koole toetavad piirkondade ehitusettevõtted, kelle soovide järgi formeeritaksegi paikkondlikud koolitustellimused nii erialati kui ka osaoskuseti. Koostöös ettevõtetega formeeruvad ka koolitusrühmad elukestva õppe tarvis. Just ettevõtted teavad, kui mitut tööjuhti nad eeloleval kümnendil vajavad, kes nende keskastme juhtidest on võimelised omandama inseneri- ja edasi ka diplomeeritud inseneri hariduse.

Ehituse eriala valikained

Tallinna tehnikakõrgkool on pakkunud mõnelegi kutseõppeasutusele abi ehituse eriala valikainete õppekavade koostamisel, näiteks ehituse juhtimise meetodite, nagu BIM, toetav ehitus jt õpetamiseks. Ka ehitusettevõtjate liidu kutsekomisjon, ehituserialade alaliidud ja ka kõrg- ning ülikoolid on nõus kutsekeskkoolide uute õppekavade sünnile õlga alla panema. Seda muidugi juhul, kui initsiatiiv tuleb kooli poolt.

Ainus tegevus, mis elu muudab, on mõtlemine. Soovin kõigile kolleegidele, kes kutsekeskkoolide õppekavasid koostavad ja uuele koolitustsüklile üleminekuga tegelevad, head pealehakkamist, lahedat koostööd ja asjast «hammastega kinnihoidmist».