Andres Einmann: tulge mõistusele!

Andres Einmann Foto: Peeter Langovits / Postimees

Aasta esimesed kuud andsid lootust, et tänavu tuleb liiklusõnnetustes hukkunuid erakordselt vähe, kuid aasta teisel poolel sagenenud õnnetused on seda lootust vähendanud.

Eesti iseseisvuse taastamise järel on seni olnud parim aasta 2010, kui 12 kuu jooksul hukkus liikluses 79 inimest. On veel võimalus, et see aasta tuleb läbi aegade ohvritevaeseim. Märts oli Eestis esimene kuu poole sajandi järel, kui liikluses ei jätnud elu ükski inimene. Kuni aprilli lõpuni oli seis erakordselt hea. Sama trendi jätkudes kujunenuks tänavuseks liikluses hukkunute arvuks 21. Paraku oli detsembri alguse seisuga Eestis liiklusõnnetustes hukkunuid 70 ja eilne päev tõi taas halva uudise Viljandist, kus sai surma autole ette jäänud abielupaar.

Senisel parimal liiklusaastal, 2010, oli detsembri alguseks hukkunuid juba 73 ehk kolme võrra rohkem kui tänavu, seega on Eesti liiklejatel veel võimalus püstitada positiivne rekord.

Kindlasti ei huvita liiklusõnnetustes hukkunute lähedasi statistika ja vaevalt lohutab neid teadmine, et nende perekonnaliige hukkus liiklusõnnetuses erakordselt heal liiklusaastal. Kindlasti tundub neile küüniline Eesti liiklusohutusprogrammi rakenduskavas seatud eesmärk, et 2015. aastaks ei tohi hukkuda liikluses rohkem kui 75 inimest. Politseijuhid on tunnistanud, et ideaalis oleks Eestis aastas liiklusõnnetustes hukkunute arv 0, kuid tegelikkuses ei ole võimalik seda saavutada. Ka maailma kõige ohutuma liiklusega riikides hukkub liiklusõnnetustes inimesi.

Kui kõik juhid sõidaksid tehniliselt korras autodega ja kõik liiklejad täidaksid alati eeskirja, ei tohiks teoreetiliselt õnnetusi juhtuda. Liiklusohutuses algab kõik pisiasjadest. Näiteks võib hoolimata aastaid kehtinud keelust endiselt kõikjal näha autoroolis mobiiltelefoniga rääkivaid juhte. Selle kohta pole tehtud põhjalikku uuringut, mitmel juhul on liiklusõnnetuse põhjus olnud autoroolis telefoniga rääkimine, kuid tähelepanu hajutab see kindlasti ja tõstab riski õnnetusse sattuda.

Tahaks teada, mis oli mõttes tervisejooksjal, kes jooksis üleeile õhtul Tallinnas Pirita teel, kõrvaklapid peas, helkurit kandmata, kordagi kõrvale vaatamata kustunud tänavalaternate all üle nelja sõiduraja mere poole. Kui samal hetkel olnuks sõidukiroolis mõni mobiiltelefoniga rääkimise tõttu hajutatud tähelepanuga juht, lõppenuks see olukord tõenäoliselt õnnetusega, mis lisanuks tänavusse liiklusstatistikasse veel ühe hukkunu. Seekord lõppes vahejuhtum äkkpidurdusega ja tänu kolonnis sõitnud autojuhtide tähelepanelikkusele jäi ära ka ahelkokkupõrge.

Inimesed, tulge mõistusele ja tehke nii, et tänavune liiklusaasta lõppeks rekordiliselt väheste hukkunutega.