FOTO: Sirp

Reedel ilmuvas Sirbis on seekord teemadeks:

Virve Sarapik: Sirbiga teadusväljal

Viimastel nädalatel avalikkuse tähelepanu köitnud Sirbi-saaga varju on jäänud teine haritlaskonda puudutav protsess. See ei paista esmapilgul ehk nii reljeefne, ent siiski leidub sisulisi sarnasusi, ja mis veelgi olulisem: tegemist on otseselt palju suuremat hulka inimesi mõjutanud sündmuste käiguga.

Jutt on Eesti teaduse reformist, mis algas eelmisel aastal ja on tänavu saavutanud täistuurid.

Kalle Vellevoog: arhitektuurist, elukeskkonnast ja riigist

Arhitektide kirja pandud põhjalikust dokumendist jõudis kultuuripoliitika lõppredaktsiooni vaid mõni üldsõnaline lõik.

Tiit Hennoste: kuule ma eemale nüüd

Netile omaseks peetud keelega mängimist näeb netikeeles tegelikult väga harva ning eesti netikeele morfoloogia ja tuletus on üllatavalt kirjakeelne. Internet sündis 1990. aastatel ja koos temaga sündis ka arusaam eraldi netikeelest. Praeguseks on kerge näha, et mingit ühtset netikeelt olemas ei ole. Vastupidi, netis kasutatav keel varieerub servast serva, rangest kirjakeelest kõrvalpilgulisele pea arusaamatu slängini. Siiski saab sealt välja eraldada ühe allkeele, mida ma nimetan netikeeleks.

Absoluutse nihilisti eetika

Vattimo ajastudiagnostika kohaselt kuulume postmodernsesse reaalsuse nõrgenemise aega, kus tõde on muutunud luiskelooks.

Toomas Paul

Orient on ida, orienteerumine itta suundumine. Kirikud ehitati nii, et altar asuks idas. Sõna on sama, aga tähendus teine, kui «orienteerutakse» GPSi abil. Universumis ei ole mingeid ilmakaari, need on inimese mõttekargud.

Jaak Urmet: Vestlus üle ookeani

Andres Langemets: Hando Runneli geoloogia

Paavo Matsin: Kivisildniku jeesustehas

Ott Kilusk: Karl Kiilaspea pärijad

Veiko Märka: Tuuleluulest värssesaatmiseni

Toivo Nahkur: Mängida kui hingestatud kõnet – Ivo Pogorelić esmakordselt Eestis

Leelo Kõlar: Ring ümber pühendunu, Sten Lassmanni kontserdist, kommentaaridega

Laura Kuusk: Kuidas tuua lehmasõnnik Kosovost Euroopa Liitu? Euroopa nüüdiskunsti institutsioonides saadud kogemusi jagab Laura Toots.

Raivo Kelomees: Valgusbiennaal poolpimedas Tallinnas

Mart Soidro: Kõik pole kuld, mis hiilgab, «Kullaketrajad» on raamjutustus Peedu Ojamaa eduloost.

Veiko Märka: Ajaloohuumorist ajakirja Kultuur ja Elu veergudel

Alvar Loog: Digitaalse olemise talutav kergus – selle sügise neli uut draamalavastust, kus üheks peategelaseks on internet.

Ott Karulin: ARUTAME ASJA! #seeonnüüd

Hardo Aasmäe: Mis on Rail Balticu mõttest järele jäänud?