Aleksander Laane

FOTO: Peeter Langovits

Erakond Eestimaa Rohelised esimees Aleksander Laane kirjutab Postimehe arvamusportaalis, et see, mida rahandusminister Jürgen Ligi nimetab eelarvetasakaaluks, on fiktsioon, mis kedagi õnnelikumaks ei tee peale eelarve moodustamise juures olevate isikute.

Libedal tänavajupil õnnelikult püstijäänuna meenus mulle tasakaalu mitmetahulisus. Suhe minu massi ja planeedi Maa massi vahel ei oleks minu pikaliprantsatamisel muidugi muutunud, kuid edasiliikumise kiirust oleks see pärssinud kindlasti. Seega - kas meie riigi eelarve on tehtud libeda jää tootmiseks ja sellel roomamiseks või edasiliikumiseks?

 Mulle tundub, et valitsuserakonnad ei mõista tasakaalu olemust ega eesmärki, milleks tasakaalu vaja on. Lisaks eelarve numbrilisele tasakaalule tuleks vaadata ka tasakaalu inimeste heaolus, keskkonnas, inimeste tulemises ja lahkumises, näha asju reaalsuses, ka Exceli tabelist väljaspool. Sest see, mida rahandusminister Jürgen Ligi ja tema ligiolijad nimetavad eelarve tasakaaluks, on fiktsioon, mis kedagi õnnelikumaks ei tee peale eelarve moodustamise ligi olevate isikute.

On ju selge, et vale tegutsemissuund ei muutu õigeks sellest, et eelarvefailis on tulud-kulud mitmesuguste nippidega tasakaalu aetud. Juba järgmises eelarves tuleb ekslike otsuste tulemusel tekkinud «auku» ühist maksuraha loopida. Ja seda kõike selleks, et edu paberil simuleerida ja eelarve taas «tasakaalu» ajada.

Kui eesmärgiks oleks inimesele heaks eluks, tööks ja terviseks sobiva keskkonna loomine, siis on aeg sahtlipõhjast välja otsida paljud Roheliste varem tehtud ettepanekud.

Alustada praeguste maksuvaidluste taustal kasvõi sellest, et ettevõtetel lubataks ilma karistusmaksudeta kuludesse kanda jalgrataste ja  elektrirataste ost, ühistranspordile tehtud kulutused ning eelkõige kõik professionaalse arstiabiga ja haiguste ennetusega seotud kulud. Tähtis oleks silmas pidada, et ettevõte saaks selliseid kulutusi teha tulu - ja sotsiaalmaksuvabalt vaid siis, kui kõik need hüved on kõigile töötajatele rangelt võrdselt kättesaadavad. Pigem võiks kõrgemapalgalist juhtkonda siinkohal isegi diskrimineerida. On üldteada, et hammaste ravisse, taastusravisse, vaktsineerimisse, ennetusse jmt tehtud kulutused parandavad inimese töövõimet ja heaolu väga olulisel määral. Võimalik, et pakutu ei tekitaks kohe suuri, üle riigi nähtavaid muutusi, kuid oleks hea märk juba lootuseta ootuses võimu suhtumise muutumisele. Õigel ja ausal eesmärgipüstitusel poleks ettevõttele ostetud autodelt käibemaksu mittetagastamine teema, millest pikalt rääkida. Arvan, et töötajad ja tööandjad oleks maksumuudatusega rahulikult nõus, kui avaneb mõistlik võimalus panustada töötajate tervisesse.

Tean, mida tavaliselt selliste ettepanekute puhul võimutegelaste suust kostab. Et las ettevõtted maksavad lihtsalt rohkem palka ja makse selle pealt, et kõik ettevõtjad on sulid ja hakkavad tervisekulutuste varjus raha kantima jne. See on jutt, mida saab ajada vaid siis, kui valitsemise võimalusest pimestatud ei näe arvude taha ega mõista ühiskonna parema toimimise võimalusi.

On aeg ümber hinnata majanduskasv kui väärtus iseeneses, sest majanduskasvu numbrid ei tähenda tingimata inimeste heaolu kasvu. On aeg roheliseks kasvuks - elurikkuse hoidmiseks, sotsiaalsete suhete ümbermõtestamiseks, inimese heaolusse panustamiseks.

Üks lisavõimalus maailma rohelisemaks muuta on veel. Mine Euroopa kodanikualgatuse kodulehele http://basicincome2013.eu/ ja anna oma allkiri tingimusteta põhisissetuleku ehk kodanikupalga toetuseks!