/nginx/o/2012/01/27/930546t1h7bb4.jpg)
Jõulukuu on teadagi heategevuse tippaeg, iga päev leidub vähemalt mõni üleskutse annetamiseks või toetusvõimalus, sest annetuste kogujad teavad – just neil nädalatel on südamed ja rahakotirauad abistamiseks valla. Paraku selgub aga mõnigi kord, et heategevuse sildi tagant paistab medali teine ja sugugi mitte nii eetiline külg.
Paari nädala eest kirjutasime Tallinncity portaalis suurest heategevuslikust loomatoiduannetusest Tallinna Loomade Hoiupaigale. Möödunud nädalal selgus, et hoiupaiga vastu on teinud pöördumise teised loomakaitseorganisatsioonid, palvega uurida hoiupaigas toime pandud kasside massilist hukkamist, ning riik saadab seda uurima koguni veterinaar- ja toiduameti erikontrolli.
Nii võibki juhtuda, et keegi kutsub sotsiaalvõrgustikus üles taas hoiupaiga toetuseks annetama ning teisalt koguvad loomakaitsjad allkirju petitsioonile, mis aitaks lõpetada sealse kasside massilise hukkamise.
Heategevusliku MTÜ puhul on elementaarne, et kõik, kogu paberimajandus ja juhtimine oleks nähtav ja kontrollitav, andmata mingitki alust kahtlustustele ebaeetilisuses.
«Isegi aluseta kahtlustused-süüdistused annetuste väärkasutamises on kaugelt kõige hullem, mis ühe vabaühendusega juhtuda saab, nii et täielik selgus ja läbipaistvus kõigi tulude ja kulude osas ning otsuste põhjendatus on kirjeldamatult olulised!» manitseb vabaühendustele mõeldud annetusteemalise käsiraamatu autor Alari Rammo.
Ta toob usaldamatusest rääkides näiteks Suurbritannia, kus küsitlused on näidanud, et need, kes ise ei anneta, arvavad, et abivajajani jõuab vaid 45% vahenditest, kuigi tegelikult jõuab keskmiselt 80%.
Ebaeetiline käitumine või ka otsene kelmus viib aga paratamatult selleni, et ühel hetkel saab suure ja sooja südamega inimestel hanitamisest kõrini ning nad ei soovi enam anonüümsetele pangakontodele raha kanda lootuses, et summad ka tõesti kellegi näljatunde leevendamiseks või raske haiguse raviks lähevad.
Nad ei soovi olla mutriks heategevusäri-nimelises masinavärgis, mis pööritab teinekord muljetavaldavalt suuri summasid, ning lõppkokkuvõttes jääb kannatajaks tõeline abivajaja, olgu siis kahe- või neljajalgne.
Praegu veel inimesed õnneks usaldavad. Eesti elanikest 85 protsenti on viimase aasta jooksul mingil moel kokku puutunud heategevusega ning ligi 90 protsenti on valmis raha annetama, selgus tänavusest Heateo Sihtasutuse ja TNS Emori koostöös läbi viidud uuringust. Inimeste head tahet ja usaldust ei tohi mingil juhul kuritarvitada, sest usalduskrediit pole kunagi lõputu.