Tubli poisi taandumine

Valdis Dombrovskis Foto: A.Peegel

Võib vaielda, kas kangelased loovad ajaloo või toob teatud aeg esile teatud kangelased. Küll aga võib olla üsna kindel, et Balti riikide koostööle aitas 21. sajandi esimese kümnendi lõpus lahvatanud majanduskriisis kaasa asjaolu, et Leedut, Lätit ja Eestit juhtisid kõige hullemal hetkel enneolematult sarnase profiiliga persoonid.

Nii Andrius Kubilius, Valdis Dombrovskis kui ka Andrus Ansip on hariduselt reaalteadlased (füüsik, füüsik ja keemik), paremtsentristid (konservatiiv, konservatiiv ja konservatismi kalduv liberaal) ning avaliku kuvandi järgi pigem pikema jututa otse probleemi kallale asuvad tegevjuhid kui need, kelle uhketest kujunditest kubisevad kõned kunagi raamatuna avaldatakse. Nii mõnigi ühe või teise suust langenud napp repliik ja peaministrite ühisfoto jätavad mulje, et juba mullu Kubiliuse valimiskaotuse järel lagunenud Balti kolmik siiralt meeldis üksteisele.

Kolmiku noorim liige, 1971. aastal sündinud Valdis Dombrovskis liitus viimasena, 2009. aasta 12. märtsil. Erinevalt Eestis ja Leedus juba kohad sisse võtnud 1956. aasta poistest ei teinud tema seda esimest korda mitte otse valimiste tulemusel, vaid president Valdis Zatlersi pakutud proovilahendusena tihti käest kätte käinud Läti peaministri kohale.

Esimesel välisvisiidil kohtus Dombrovskis Tallinnas Andrus Ansipiga ja andis ühtlasi peaministrina esimese ja eriti napisõnalise intervjuu Postimehele. «Usalduslik,» ütleb Ansip kohe esmakohtumisel tekkinud suhte kohta. Ja kasutab lühikeses telefoniintervjuus enda ja Dombrovskise läbisaamise kohta sama sõna veel väga mitu korda.

«Kriisi ajal langetasime kõigis kolmes Balti riigis peaaegu samasuguseid otsuseid. Neid oleks olnud ka võimatu langetada eraldi ainult ühes avatud majandusega liberaalset majandusmudelit kasutavas riigis,» selgitab Ansip. «Näiteks alkoholi- või tubakaaktsiisi on võimatu tõsta ainult ühes.»

Presidendi initsiatiivil ametisse saanud Dombrovskis suutis oma väärtust tõestada mitte ainult Eesti kolleegi, teda musternäitena esitleda armastava võimsa Euroopa Rahvaerakonna parteipere, vaid ka Läti valijate silmis. Mees, kellele ennustati ametiaega vaid mõni nädal, on suutnud koha säilitada kahtedel valimistel. Tema taha tekkinud valimisliidust Ühtsus on saanud lõunanaabrite poliitika juhtivpartei. Ühtsusel jaguvat Läti ekspertide hinnangul koguni nii palju jõudu, et mõned teda alguses toetanud ettevõtjad sepistavad uut parteid, sest erakond langetab poliitilisi otsuseid sponsorite soove arvestamata. Pikalt minioligarhiaga kimpus olnud lõunanaabrite jaoks on see vaieldamatult samm edasi.

Kuigi Läti koalitsioonis võis viimasel ajal märgata mõrasid, teatas Dombrovskis ameti mahapanekust ometi hetkel, kui keegi seda ei nõudnud ega oodanud. Esialgu uskusid paljud, et ta laseb lihtsalt praeguse valitsuse põhja ja jätkab uue valitsuse juhina. Selle lootuse kustutas ta aga ise väga nobedalt. Ei, järgmise valitsuse peab moodustama keegi teine – poe varingu eest poliitilise vastutuse võtnu jätkab parlamendis.

Riia linnapea ja Ühtse Venemaa Läti sõsarpartei Koosmeele Keskus liider Nils Ušakovs oli ärritunud ning süüdistas ­Dombrovskist katses noppida poliitilisi plusspunkte ja vältida tegelemist Läti pärisprobleemidega. Punkte Dombrovskis ilmselt noppiski. Sealhulgas poliitilisel skaalal kaunis kaugel paikneva Ušakovsi arvel, sest paljude arvates pidanuks poliitilise vastutuse võtma mitte peaminister, vaid linna ehitusosakonna eest vastutav meer.

Nii vaatlejad kui ka Dombrovskist veidi tundvad inimesed usuvad siiski, et peaminister oli tagasi astudes siiras ja uskus südames, et keegi peab tragöödia eest vastutama.

Siirus võib Dombrovskise tagasi tippu aidata. Euroopa Rahvapartei tunnustas oma liikmespartei peaministri väärikust tagasiastumisel. Jääb oodata, kas eurokonservatiivid nõustuvad toetama sobiva taustaga Ida-Euroopa väikeriigi endist peaministrit Euroopa Komisjoni järgmise presidendina.