Nii Andrius Kubilius, Valdis Dombrovskis kui ka Andrus Ansip on hariduselt reaalteadlased (füüsik, füüsik ja keemik), paremtsentristid (konservatiiv, konservatiiv ja konservatismi kalduv liberaal) ning avaliku kuvandi järgi pigem pikema jututa otse probleemi kallale asuvad tegevjuhid kui need, kelle uhketest kujunditest kubisevad kõned kunagi raamatuna avaldatakse. Nii mõnigi ühe või teise suust langenud napp repliik ja peaministrite ühisfoto jätavad mulje, et juba mullu Kubiliuse valimiskaotuse järel lagunenud Balti kolmik siiralt meeldis üksteisele.
Kolmiku noorim liige, 1971. aastal sündinud Valdis Dombrovskis liitus viimasena, 2009. aasta 12. märtsil. Erinevalt Eestis ja Leedus juba kohad sisse võtnud 1956. aasta poistest ei teinud tema seda esimest korda mitte otse valimiste tulemusel, vaid president Valdis Zatlersi pakutud proovilahendusena tihti käest kätte käinud Läti peaministri kohale.
Esimesel välisvisiidil kohtus Dombrovskis Tallinnas Andrus Ansipiga ja andis ühtlasi peaministrina esimese ja eriti napisõnalise intervjuu Postimehele. «Usalduslik,» ütleb Ansip kohe esmakohtumisel tekkinud suhte kohta. Ja kasutab lühikeses telefoniintervjuus enda ja Dombrovskise läbisaamise kohta sama sõna veel väga mitu korda.
«Kriisi ajal langetasime kõigis kolmes Balti riigis peaaegu samasuguseid otsuseid. Neid oleks olnud ka võimatu langetada eraldi ainult ühes avatud majandusega liberaalset majandusmudelit kasutavas riigis,» selgitab Ansip. «Näiteks alkoholi- või tubakaaktsiisi on võimatu tõsta ainult ühes.»
Presidendi initsiatiivil ametisse saanud Dombrovskis suutis oma väärtust tõestada mitte ainult Eesti kolleegi, teda musternäitena esitleda armastava võimsa Euroopa Rahvaerakonna parteipere, vaid ka Läti valijate silmis. Mees, kellele ennustati ametiaega vaid mõni nädal, on suutnud koha säilitada kahtedel valimistel. Tema taha tekkinud valimisliidust Ühtsus on saanud lõunanaabrite poliitika juhtivpartei. Ühtsusel jaguvat Läti ekspertide hinnangul koguni nii palju jõudu, et mõned teda alguses toetanud ettevõtjad sepistavad uut parteid, sest erakond langetab poliitilisi otsuseid sponsorite soove arvestamata. Pikalt minioligarhiaga kimpus olnud lõunanaabrite jaoks on see vaieldamatult samm edasi.