Kui ei saa nõuga, siis saab jõuga – nii võiks kokku võtta Euroopa Keskpanga plaani hoiuste intressimäär negatiivseks muuta. Eesti asjatundjad ei usu, et see samm hakkaks mõjutama tavainimese hoiust, sest see tundlik klient võtab siis oma natukese pangast lihtsalt välja ja paneb sukasäärde.
Juhtkiri: keskpanga loogika ja ettevaatlik pangandus
29. november 2013, 13:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga plaan on selle sammuga sundida paremas seisus Põhja-Euroopa panku kergema südamega laenama raha hädas Lõuna-Euroopa pankadele. Oma loogika selles muidugi on: kui raha toodab pangale kahju, siis on mõistlikum see ju välja laenata. Põhja-Euroopa pankade suuremast laenuvalmidusest võidaksid ka Lõuna-Euroopa ettevõtted ja majapidamised. Niisiis, oleks nagu töötav mõte.
Ent kui arvestada praeguseid niigi madalaid intresse, mis meeldib küll laenusaajale, kuid mitte -andjale, siis kas ettevaatlik pangandus ikka käitub nii, nagu Euroopa Keskpank loodab? Kas ei tekita pooleldi pealesunnitud laenamine pankades hoopis soovi riski vältimiseks pigem veidi peale maksta? Sest intressimiinus ei saa nagunii olla kuigi pikk ega suur. Ning siit veel edasi minnes: kas võib juhtuda, et laenuturu elavdamiseks mõeldud samm hoopis suurendab finantsturgude ebakindlust ja keerab laenukraanid veel kõvemini kinni?
Keskpanga aktiivsuse taga nähakse deflatsiooniohu vältimist. Baasintresse selle kuu alguse üllatuslikult juba alandati, kuid ilmselt ei peeta seda küllaldaseks ning otsitakse lisavõimalusi krediidituru aktiviseerimiseks.
Kuigi erahoiustajaid keskpanga idee ei mõjutaks, ei jääks nad siiski täiesti puutumata – institutsionaalsed investorid, kelle hulka kuuluvad ka näiteks pensionifondid, peaks miinuses intressimäära kehtestamisel hakkama peale maksma ning pikas perspektiivis mõjutaks see ka tulevast pensioni.
Negatiivne intressimäär oleks muidugi erakorraline ja ajutine meede. Ning pangajuhtide praegust skeptilisustki ei maksa võtta päris kriitikavabalt – nemad muidugi ei taha midagi maksta. Samas, vaevu hapras tasakaalus püsivas finantssektoris tuleks olla uusi plaane tehes pigem ettevaatlik kui entusiastlik. Eesti pankades arvatakse, et tegemist on keskpanga püüdega sisse seada rahaturu kaudne maksustamine, ning õigus on neil, kes ütlevad, et kui see on eesmärk, siis selle korraldamine eelarvepoliitiliste meetmetega oleks läbipaistvam. See aga eeldaks jällegi poliitilisi kokkuleppeid, mille saavutamist keskpank praegu jõu- ega ajakohaseks ei näi pidavat.
Euroopa Keskpanga kõrval vaeb USA keskpank võimalusi alandada keskpanga reservidelt maksustatavaid intressimäärasid. Sealsed pangad on juba hoiatanud, et neile tähendab see oma klientide maksustamist. Nii võib halvimal juhul olla lõpptulemuseks taas üks lumepall, mis, nagu eelmine viis töökohad, viib nüüd USAst ja Euroopas rahavood.