Juhtkiri: inimlik väärikus, poliitiline vastutus

Tagasiastumisest, poliitilise vastutuse võtmisest, oleme viimastel nädalatel pidanud palju rääkima ja kirjutama. Alati jääb ju küsimus, millal on selleks kohane põhjus ja aeg. Ning seegi, kes siis ikkagi peaks vastutama. Sest mõnel juhul on see vältimatu. Läti valitsus teatas eile, et eelmise nädala varingu tõttu Riias Maxima kaubanduskeskuses, mis nõudis kümneid inimelusid, astub ta tagasi. Peaminister Valdis Dombrovskis võttis vastutuse osaliselt oma õlule.

Tagasiastumine ei pea tähendama ilmtingimata niisugust süüd, mille eest kohus karistab. See ei ole vastutuse eest põgenemine ega nõrkuse tunnistamine, nagu mõned politikaanid arvata tavatsevad. See on inimlik ja väärikas käitumisviis, praegusel juhul kahtlemata ka osa kaastundest.

Kui tosin aastat tagasi varises Portugalis kokku vana sild, nõudes enam kui 70 inimelu, võttis sealne minister Jorge Coelho, kelle haldusalasse kuulus nii maantee- kui raudteetransport, poliitilise vastutuse. «Astun tagasi. Mul ei ole enam võimalik sel ametikohal töötada,» olid tema lahkumissõnad pressikonverentsil. Ühel hetkel tunneb riigimees oma vastutuse ära, poliitiku ja eeskätt inimesena.

Kolme valitsust juhtinud Dombrovskis on olnud Lätile hea peaminister. Lõunanaabrid rabelesid suuresti tänu tema kabinetile välja majanduslangusest. Õnnestunud reformide kinnituseks on olnud arvestatav majanduskasv ning tõsiasi, et aastavahetusel saab Läti võtta kasutusele Euroopa ühisraha euro. Ning kuigi sügis pole Läti võimukoalitsioonile kerge olnud, sai ka riigieelarve kinnitatud.

Palju asju on ära tehtud, seega pole ameti mahapanek ka poolel teel hobuste vahetamine – seda tunnetab nii peaminister kui küllap ka Läti avalikkus –, vaid pigem vajadus pärast teatud etapi läbimist veojõudu värskendada. Oma avalduses viitas peaminister üsna üheselt vajadusele saada valitsusele seimis enamuse toetus, seega usaldus ja legitiimsus. Ka politoloog Andres Kasekamp ütles eile Postimehele, et tagasiastumine oli võib-olla liig, aga poliitilise loogika valguses on seda võimalik mõista.

Päästetööde ajal pidevalt pildis olnud Dombrovskise taandumisega antud sisepoliitilise signaali üks osa toob esile ka teistsuguse poliitilise kultuuri. Riia linnapea ja Koosmeele Keskuse juht Nils Ušakovs võiks ju niisamuti tunnistada oma vastutust kaubanduskeskuses juhtunu eest, allub ju ehitustegevus otseselt linnavalitsusele.

Raske šoki üle elanud riik vajab turvatunnet nagu õhku. Eestil tasub loota, et Läti president Andris Bērziņš saavutab kiiresti vajalikud kokkulepped poliitiliste jõudude vahel, et uus valitsus saaks ühiskonda kindlust süstida.