Marek Helm: käibemaksukontroll - kaarikuga kiirteel
27. november 2013, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal kui teeme õigusruumis majandustegevust hõlbustavaid muudatusi, tuleb meil tasakaaluks täiustada ka kontrollisüsteeme, kirjutab maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.
Käibemaksukontroll pole vist eales varem nii laialt arutusel olnud kui viimastel kuudel. Ja sellest on mul vaid hea meel, sest olgem ausad – oli ka aeg.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) väide, et maksupettureid on Eestis tuhatkond ehk ca kolm protsenti ettevõtetest, on eksitav. See on vaid käibemaksu tagastusnõuete arv, mida maksu- ja tolliamet sisuliselt kontrollida suudab. Et ülejäänud 97 protsenti ettevõtjatest raha kiirelt tagasi saavad, ei tähenda aga paraku automaatselt seda, et nende kõigi puhul on tegemist ausate ettevõtjatega.
Käibemaksuauk pole erinevalt levinud arusaamast ainult organiseeritud kurjategijate sünnitis, mille kõrvaldamisel saaks riigi aidad rahast pungile. Käibemaksukahju põhjustajaks on suures osas ka tavalised ettevõtjad, kes maksud lihtsalt tasumata jätavad või käibemaksu põhjendamatult tagasi küsivad.
Seega pole soovitus vaid petturite kontrollimisega tegelda tõsiseltvõetav. Samuti ei vasta tõele see, et meie kontroll pole tulemuslik, sest arvud kinnitavad vastupidist. Näiteks ehitusvaldkonnas on tänavu olnud kontrolli tulemusel üle kahe korra enam määramisi ja laekumisi kui eelmisel aastal.
Suurte skeemidega tegelevad kriminaalmenetluste raames maksu- ja tolliameti uurijad ning prokuratuur. Viimase kolme aasta jooksul on pidevalt töös ca 40 suuremat maksukuriteo juhtumit ja igal aastal jõutakse menetlus lõpule viia ja kahtlustatavad tuvastada ca 20 pettuseskeemis. Mullu prokuratuuri saadetud kriminaalasjades tuvastatud kahju oli 13,4 miljonit eurot, aasta varem 16,8 miljonit eurot.
Praegu kehtiv süsteem on üle kümne aasta vana ning kui vaatame, milline areng selle ajaga mujal valdkondades toimunud on, siis on soovitused maksulaekumise parandamiseks revidente juurde palgata lihtsalt silmakirjalikud.
Võime luua ühe päevaga viis uut firmat, värvata sama palju tankiste ja kiire käibemaksupettuse paari tunniga toime panna. Mis kasu on riigieelarve ja maksumaksja seisukohalt sellest, et süüdlased kriminaalmenetluse käigus tuvastatakse ja mitme aasta pärast kohtus karistuse saavad, kui ühiskondlik õiglustunne kõrvale jätta?
Tervitan ühe ettevõtja poolt siinsamas Postimehe veergudel avaldatud arvamust, et ausal Eesti ettevõtjal pole vahet, kas firma asutamine võtab kaks tundi või ühe nädala, aga on tohutu vahe, kas konkurendid maksavad samuti makse või mitte. Just sellist suhtumist ettevõtjatelt ootamegi, sest ausa konkurentsi tagamisel on oluline ka turuosaliste panus.
Paraku leiab iga ettepanek tagajärgedega tegelemise asemel ennetamisele panustada pigem sihikindlat ignoreerimist ja tõhusa tegevuse musternäiteks peetakse inimeste ülelugemist ehitusplatsidel.
Positiivselt tooksin siin esile automüüki – ümarlaual avaldasid ettevõtjad nõusolekut taluda mõnevõrra suuremat ebamugavust võimalikel pikematel ennetavatel kontrollidel, et anda meile võimalus välja rookida kallimate vähekasutatud autodega tehtavad pettused. Sest on paratamatu, et kontrolli peavad vahel taluma ka ausad ettevõtjad.
Läti seim võttis eelmisel kuul vastu seadusemuudatuse, millega järgmise aasta 1. juulist avalikustatakse riskiga isikute ehk variettevõtete ja variisikute nimekiri. Nagu meil, oli see ka Läti maksuametis seni sisemiseks töövahendiks. Avalikustamine on võimas ennetusvahend. Mida Eesti ettevõtjad sellest arvavad?
Hollandis on ehituses kokku lepitud, et peatöövõtja vastutab konkreetse objekti puhul alltöövõtjate maksulaekumise eest. On ju peatöövõtja see, kes saab väga hästi aru, kust maalt on tema lepingutes alltöövõtjatega ka reaalselt võimalik maksuseadusi järgida. Ehk väärib kaalumist?
Soomes peab ehitusettevõtja tellinud eraisik teatama maksuametile, kes tema maja või objekti ehitab. Kui küsisin oma kolleegilt, kuidas Soome maksuamet sellise seadusemuudatuse saavutas, sain vastuseks, et nemad pole midagi saavutanud – selle ja paljud teised ettepanekud maksude paremaks laekumiseks ja varimajanduse vähendamiseks teevad eeskätt ettevõtjad ise ja nende liidud.
Meil ütleb ehitusettevõtja nelja silma all, et erasektorile tehtav ehitus on üldjuhul «maksuvaba» ja seal teenitud must raha läheb riigihangetel «konkurentsivõimelise» pakkumise tegemiseks. Avalikult seda aga millegipärast keegi välja ei ütle ning maksu- ja tolliametile antakse uuesti soovitus paremini kontrollida. Aga ainult pettureid.
Soodsa ettevõtluskeskkonna nimel on meie õigusruumis tehtud mitmeid muudatusi. Sellele tasakaaluks peab aga arendama ka kontrollisüsteeme, sest vastasel juhul oleme oma töös kui analoogtelefoniga helistajad digimaailmas ning imestame, miks keegi toru ei tõsta.
Kui maksu- ja tolliamet saab ülevaate tehingupartnerite infost, satuvad varjatud käive ja fiktiivsed arved varasemast palju suurema tähelepanu alla ning paljudel ettevõtjatel kaob võimalus kuuluda mugavalt «ausate maksumaksjate» klassi.
Meie ülesanne on kokku koguda riigi maksutulud ja seda ülesannet tahame täita nii hästi kui võimalik. Maksulaekumise aruannete esitamine ja maksuaugu suuruse perioodiline konstateerimine seda ei ole.