Kehva ja raiskava, sageli ka puuduva valgustuse tõttu on Tallinna I Valgusbiennaali autorid ellu kutsunud geriljavalgustuse liikumise, kirjutab ürituse peakorraldaja, valgustusdisainer Eva Tallo.
Eva Tallo: linnaruum vajab valgusabi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgus – see on miski, mida me kõik vajame ja tarbime. Ilma päevavalguseta puuduks elu, ilma tehisvalguseta oleks elu pimedal ajal suisa võimatu ette kujutada. Valguse eri tahkudega töötavad päevast-päeva väga paljud inimesed – arhitektid kujundusliku poolega ja ideede tasandil, tootedisainerid vormi, projekteerijad normide ja numbriliste väärtustega.
Lisaks on aga olemas amet, mis on maailmas üpris noor ning Eestis praktiliselt puudub – see on valgustusdisainer, kes valdab kõiki loetletud ülesandeid alates idee või kontseptsiooni loomisest kuni projekteerimise ja normide tagamiseni.
Arhitektuurse valgustuse disainer on amet, kel on teadmised ja oskused valgustuse kujundamiseks ning projekteerimiseks nii sise- kui ka välisruumi, tema loodu on osa arhitektuursest projektist, mis peab tulemuseks andma efektiivse, nauditava, turvalise, tervisesõbraliku, säästliku, vastupidava ja meeldiva keskkonna inimestele, kes selles elavad, töötavad või puhkavad.
Valgus on arhitektuuris nähtamatu tööriist, muutes nähtavaks pinnad ja materjalid, ent jäädes ise tagaplaanile. Juba seetõttu on valgusega töötamine keerukas ja nõuab sügavamaid, oskuslikke teadmisi.
Paraku märkab inimene valgust alles siis, kui see on kas liiga ere ja pimestav või puudulik; head valguslahendused jäävad tihti tunnustamata, kuna inimesed ei oska valgust näha. Halb valgustus on halva projekti tulemus, nii peaks olema alati tagatud, et projekti koostavad inimesed, kes on selleks saanud hariduse ja oskused.
Valgustus vajab järelvalvet
Hea valgustuslahendus aga ei tähenda sugugi rohkem valgusteid või rohkem valgust, vaid on pigem säästlik ja targalt välja mõeldud. Näiteks hea ja mõjusa fassaadivalgustuse võib teha ka kolme või viie valgustiga, kui valitud valgustid on õiged ja asuvad õiges kohas.
Professionaalselt kujundatud arhitektuurne valgustus kaunistab meie linnade öömaastikku, kuid nõuab ilmselgelt energiat. Selleks, et tagada õige tasakaal heast valgustusest tuleneva kasu ja vastutustundetu energiakulutuse vahel, on vaja rohkem järelvalvet hoonete arhitektuurse valgustuse üle.
Valgustus annab linnadele võimaluse muuta ka pimedam aeg kutsuvaks nii linnaelanikele kui turistidele. Aga siinkohal on oluline silmas pidada mitut valguse ja valgustusega seotud tahku, millele seni tähelepanu pole pööratud.
Olen veendunud, et kõik hooned, mis väärivad valgustatud olemist, peaksid seda ilmtingimata olema. Küll aga ei vaja ega vääri iga hoone valgustust. See omakorda tähendab, et igal linnal ja asulal peaks olemas olema strateegiline valgustuse kava, mis määrab valgustatavad hooned ja piirkonnad ning nende valgustamise viisid ja tasemed.
Nii hoonete kui ka muu linnaruumi valgustus peab olema läbimõeldud, täitma oma ülesannet ning kogu selle energiakasutus põhjendatud.
Viletsalt kavandatud ja halvasti paigaldatud valgustust tuleks vältida: linnad peaksid kehtestama ja jõustama minimaalsed kvaliteedistandardid. Niisamuti tuleks hoiduda raiskavast valguskasutusest – kogu ööks põlema jäetud tuled suurtes klaasitud kontorihoonetes tuleks tõtt-öelda liigitada kuriteoks.
Geriljaga raiskamise vastu
Just kehva ja raiskava, sageli ka puuduva valgustuse tõttu oleme Tallinna I Valgusbiennaali autoritena ellu kutsunud geriljavalgustuse liikumise. Meie eesmärk on edendada valgustusdisaini avalikus ruumis ning näidata võimalusi, kuidas oskusliku valgustusdisainiga luua kutsuvat ja sõbralikku keskkonda.
Geriljavalgustus, millega saavad kõik kasvõi eesseisval biennaalil liituda ja seda ise kogeda, loob üürikesed maagilised kvaliteetse valgustuse hetked. Aktsiooni käigus disainime valguse ühe õhtu jooksul 3–5 objektile, näiteks fassaadile, tunnelile või pargile, mille valgustuslahenduse on disainerid eelnevalt läbi töötanud. Kasutame kaasaskantavaid valgusteid, mille aktsioonis osalejad suunavad disainerite juhendamisel objektile.
Geriljavalgustus annab linnaelanikele võimaluse osaleda linnaruumi kujundamises, seda enam, et avaliku ruumi valgustuse tarbijad oleme me ju kõik. Samuti juhib see tähelepanu valguse kasutamise suuremale potentsiaalile elukeskkonna muutmisel.
Projekti tulemusena võiks linnapildis hoonete fassaadivalgustus, parkide, tunnelite ja muude paikade valgustus paraneda, mitmekesistuda. Sellelaadne teavitustöö – valgustatud objekt jäädvustatakse ning saadetakse meediale, ametnikele ja poliitikutele – annab ettekujutuse, kuidas saab traditsioonilist linnavalgustust muuta kreatiivsemaks ning kuidas valgus on iseenesest vaatamisväärsus.
Läbimõeldud valgusdisainiga on võimalik saavutada suur kontrast ja mõjutada reaalsust, muutes seeläbi nii inimeste mõtlemist kui ka eelarvamusi. Peaasi on mõista, et arhitektuurne valgustus ei ole võistlus ning heledam pole sugugi alati parem.
Tallinna I Valgusbiennaali prii geriljavalgustusaktsioon algab 30. novembril kell 20 Tallinna südames kino Heliose juurest.