Argo Ideon: väärika elu indeks

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Kui Eestis vaieldakse siiani tüütuseni riigikontrolli aastaaruande järelduste ning ühe väikese nädalalehe juhtimise üle, siis Soomes on sama suurt põhjamaist kirge tekitanud valitsuse teadlastelt 700 000 euro eest tellitud uuring «Jätkusuutliku kasvu mudel. Globaalne vaatenurk».

Helsingin Sanomate küsitletud tuntud soomlastest leidis iga neljas, et see kirjatöö on Soome otsustajatele «täiesti kasutu», ja veel enam oli neid, kes pidasid seda «üpris kasutuks». Osutati ka sellele, et uuringut ei saa pidada teaduslikuks ning et selle koostajad valiti välja konkursita.

Kuna Eesti maksumaksja pole siin sentigi välja andma pidanud ja Soome valitsuse veebi abil on dokument meile rõõmsalt tasuta kättesaadav, võime siinpool lahte vast suhtuda asja rahulikumalt. Vaadakem puhtalt selle pilguga, kas põhikoostajad, soome filosoof Pekka Himanen ja hispaania sotsioloog Manuel Castells, on ühes abilistega ehk midagi õpetlikku kirja pannud.

Uurimus ise koosneb põhiliselt maailma kuue piirkonna majandusmudeli kirjeldusest ja võrdlusest. Vaadeldud juhtumid on Silicon Valley («räniorg») USAs Californias, Soome, Lääne-Euroopa, Hiina, Lõuna-Aafrika ning Tšiili. Seejärel arutletakse, millist arengut üldse peaks riigid tänapäeval eesmärgiks seadma, ning püstitatakse tees, et eesmärgina on sobiv «väärikas elu», mille kohta saab välja arvutada ka vastava näitaja: väärikuse indeksi (Dignity Index).

Erinevalt hästi tuntud inimarengu indeksist võtab see arvesse rohkem näitajaid: SKT, tootlikkus, konkurentsivõime, internetikasutajate arv, oodatav eluiga, haridustase, PISA testide tulemused, kuid ka ökoloogiline jalajälg, võrdõiguslikkuse näitajad jne. Eelnev pole kaugeltki kogu loetelu.

Eesti kohta uut indeksit arvutatud pole. Kuid näiteks USA ja Lääne-Euroopa on selle järgi kõrge arengutasemega, Hiina ja Tšiili keskmise ning Lõuna-Aafrika madala arengutasemega piirkonnad.

Soomlaste pettumust võib ilmselt mõista – kui oodati, et 700 000 euro eest ostetakse lahendus, mille abil sealne rahvas elaks edasi jõukalt ja stressivabalt, siis sellist igiliikurit dokument tõepoolest välja ei paku.

Samas on korduvalt rõhutatud teesi, et heaoluühiskond pole kulu, vaid investeering, et heaolu abil taastoodetakse sellist rahvast, kes oskab majandust nutikalt arendada ning kel jätkub selleks tervist ja turvatunnet. Seda kõike serveeritakse loovuse tähtsustamise kastmes ning rõhutatakse ka vabama sisserände olulisust. Ei midagi sellist, mida me poleks veidi teistsuguses kontekstis juba kuulnud.

Soome valitsuse tähtsat paberit tasub siiski lugeda – eri piirkondade majandusmudelite võrdluses on nii mõndagi silmaringi laiendavat. Isegi kui meil uue väljapakutud indeksiga palju peale hakata ei ole.