Urmo Kübar: ministri tagasiastumine ei ole ühiskondlik muutus

Urmo Kübar Foto: Toomas Tatar

Vastandumisel tuginev protest toob sama kaasa ka teiselt poolt ning eskaleerub kiiresti konfliktiks, koostöö aga soodustab lahenduste otsimist ja leidmist, arvab Urmo Kübar tänase online-väitluse lõppsõnas.

• «Aga mõtle, selle asemel, et kakelda, võiksite asju lahendada aruka mõttevahetuse teel,» pakub ema välja. «Arvad sa?» vaidleb Väikevend vastu. «Krister ütles: ma võin sulle tuupi teha. Tühja sa võid, vastasin mina. No ütle, kuidas me oleksime saanud seda küsimust aruka mõttevahetuse teel lahendada?»

Olime oponendiga veidi kunstlikus situatsioonis, sest oma tööelus oleme mõlemad vedanud nii protesti- kui ka koostööettevõtmisi (selget piiri nende vahele ongi keeruline tõmmata) ja kindlasti teeme seda ka edaspidi. Protest on normaalne osa inimestevahelises suhtlemises, kuid tõhusamaid ühiskondlikke muutusi saavutab koostööga.

Ministri tagasiastumine, mida mu oponent protestide eesmärgi ja saavutusena välja tõi, ei ole ühiskondlik muutus. Ühiskondlik muutus tähendab muutumist inimeste mõtteviisis ja käitumises ning usutavasti oleme üksmeelel, et see muutus peaks olema üldtunnustatud inimlike omaduste nagu austus, hoolivus jms suunas.

Protest tugineb vastandumisel, oma pooldajate mobiliseerimisel. See ei ole ilmtingimata halb, aga toob tavaliselt samasuguse käitumise kaasa ka teiselt poolt. Konflikt eskaleerub kiiresti ning sealt tagasi koostööle minna on keeruline, nagu ülaltoodud näites «Karlssonist». Koostööle omast teise poole veenmist, vastastikust arvestamist, ühiste lahenduste otsimist meeleavalduste jms formaadid ei soodusta. Pikaajalisi ja olulisi muutusi ühiskonnas ei saa ellu viia ilma koostööta, kuid protest ei vii heale koostööle. Näeme, kuidas mullune väljend «moraalsed värdjad» on siiani nõnda tituleeritutel hingel ja inimlikult on see mõistetav.

Üks lähiajaloo jõulisemaid proteste, pronksiöö, külvas ühiskonnas usaldamatust ja pingeid rahvusgruppide vahel, mille tagajärjed kestavad tänini. Rahumeelse koostöö näitena toodud «Teeme ära» tulemusena vähenes RMK andmetel metsade prügireostus 75 protsenti - kahtlemata ühiskondlik muutus. Ka «Teeme ära» asemel võinuks toimuda protestimeeleavaldused, kus näiteks valitsuselt nõutakse tõhusamat metsade puhastamist, kuid ilmselt see nii häid tulemusi poleks kaasa toonud. Võib arvata, et «Teeme äraga» on kaasnenud ka suurem hoolimine kodukohast ja loodusest, rohkem koostööd kodanike vahel, sarnasteks muutusteks annab lootust ka rahvakogu arutelupäeva osalenute küsitluse tulemus, millele viitasin avakõnes.

Tänan oponenti, väitlusseltsi ja Postimeest selle mõttevahetuse eest!

Sellega on tänane online-väitlus lõppenud, jääb oodata vaid kohtuniku hinnangut.

Väitlus toimus Ühisnädala raames ning Postimehe ja Eesti Väitlusseltsi koostöös.