Juhtkiri: asi ei ole rahas, asi on turvalisuses

Euroopa Liidus on küll paljud reeglid sarnased, kuid ühine kontrollimehhanism, mis aitaks nende reeglite täitmisel silma peal hoida, on seni olnud veidi lünklik. Vähemalt selles, mis puudutab Eestit ja käib liikluses toimuva kohta.

Liiklusseaduse muudatusega astutakse samm lähemale ka ühesugusele vastutusele reeglite rikkumise eest. Parlamenti on jõudnud kinnitamiseks liiklusseaduse muudatus, mis lihtsalt seletatuna teeb Eestis võimalikuks mitmesuguste liiklusrikkumiste eest trahvida ka teiste Euroopa riikide kodanikke ja vastupidi. Enam ei saa Eestist pärit autojuht välismaal ega välismaalasest autojuht Eestis kiiruskaameraid pelgamata karistamatult kihutada.

Ühine üleeuroopaline andmebaas, millega Eesti aasta pärast ühineb, teeb enamiku Euroopa riikide politseile kättesaadavaks meie autoomanike andmed ja meile nende omad. Seega leiab kiirust ületanud autojuht ühel kenal päeval oma postkastist trahvikviitungi sõltumata sellest, kas ta asub Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu riigis.

On välja arvutatud, et see tooks Eestile aastas trahvide näol lisatulu umbes 130 000 eurot. See aga ei ole sugugi peamine. Palju tähtsam on see, et karistamatusetunde kadumine peaks tooma kogu Euroopale turvalisema liikluse. Kui seaduskuulekus suureneb, on muudatus end igal juhul õigustanud.

Nagu sise- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutused näitavad, rikuvad välismaalastest juhid Eestis liiklusreegleid ainuüksi kiiruskaamera ees kiirust ületades pea 35 000 korda aastas. Tähelepanuväärne on, et suur osa neist on sellised, kes ei tee seda korra või kaks, vaid lühikese aja jooksul korduvalt. See viitab aga kaude ka hoopis laiemale probleemile.

Nimelt on sotsioloogid tähele pannud, et kodu- ja välismaal võib inimese käitumine suuresti erineda ning võõras keskkonnas tajutakse mõnikord justkui ühiskondlike normide hajumist. Kodumaal seaduskuulekast kodanikust võib eemal viibides saada normidega kaunis vabalt ümber käiv inimene. Kui seda võimendab veel karistamatusetunne riikideülese kontrolli puudumise tõttu, võivad tagajärjed olla üsna kurvad. Seetõttu on korraldusel, mis seaduskuulekuse suurenemisele kaasa aitab, suur tähendus.

Tõsi, valdavalt Euroopa Liidu liikmesriike hõlmavast ühisest andmevahetussüsteemist jäävad välja Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Taani ja näiteks ka Venemaa, kust pärit autojuhid on Eestis välismaiste rikkujate seas esirinnas. Kuid hoolimata sellest on ühine andmevahetussüsteem suur samm liiklusturvalisuse poole. Ja ehk toob tulevik andmebaasi laienemise ka neisse riikidesse.