See, et Soomes on kooliharidus tasuta, on olnud raudkindel ja vastupidised mõtted tabu. Seepärast on aeg-ajalt tärganud mõttevahetus õppemaksust ja välismaale rajatavatest soome koolidest äratanud suurt vastuseisu. Teisalt on siiski küsitud, et miks me ei vii oma haridussüsteemi maailma ja ei tee sellest edukat ekspordiartiklit.
Üle-eelmisel nädalal hakkasid asjad juhtuma. Eestlastelegi tuntud Soome haridusminister Krista Kiuru on plaanid liikvele lükanud. Tema kokku kutsutud töörühm andis üle raporti sellest, kuidas hariduse ekspordiga tuleks edasi tegeleda. Raportis on võrreldud hariduse eksporti rahvusvaheliselt, antud ülevaade Soome probleemidest ning esitatud selgeid soovitusi tegutsemiseks.
Siin on mõned raportisse kirja pandud ettepanekutest: kõrgkoolid võiksid küsida õppemaksu välismaal tehtavate koolituste eest; Euroopa majanduspiirkonda mittekuuluvate riikide kodanikelt nõutaks õppemaksu, kui õpetust ei anta soome või rootsi keeles; hariduse eksportijad peaksid saama samasugust tuge nagu kõik teised eksportivate sektorite esindajad ning Soome kultuuri- ja teadusinstituutide ekspertteadmisi erinevate riikide ja kultuuride kohta kasutataks turgude kaardistamiseks.
Eriti on toetamist väärt idee, et arengumaade õppuritele antaks stipendiume arengukoostöö raha arvelt. Ma tean, et mitmed neist ettepanekutest kõlavad eestlaste kõrvus kui iseenesestmõistetavad asjad, aga Soomes hakatakse nende üle kindlasti üpris palju vaidlema.
Meie tootel – st haridusel – on olnud väga hea maine, ent selle eksport on olnud vähene. Hinnangud ekspordi rahalisele mahule on olnud vägagi erinevad – mõnest miljonist kuni saja miljoni euroni aastas. 2011. aastal asutati hariduse ekspordi kiirendamiseks Future Learning Finland (ELF).
FLFi on kaastatud peaaegu kõik ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid ning ka paljud teise astme kutsekoolid. Idee oli arendada hariduse eksporti ja kaardistada turge. Peamisteks sihtturgudeks on valitud Pärsia lahe ja Kagu-Aasia riigid, Venemaa ning ka Hiina. Soome haridusasutused võiksid maailmale pakkuda näiteks meie mainekat õpetajakoolitust.
Future Learning Finland on teinud head tööd. Nüüd ongi jõudnud kätte aeg võtta ette teine etapp, kõrvaldada seadustest takistused ning võtta eeskuju näiteks eestlastelt. Soomes tegutseb juba kaks Eesti kõrgkooli: Estonian Business School (EBS) ja Tallinna Ülikooli õigusteaduskonna haru. Kolmas kool alustab pärast aastavahetust. Vaid mõned aastad tegutsenud koolides on juba tubli paarsada õppurit. Järelikult nõudlust on.
Väliskaubandusministrina toetan uute ekspordivaldkondade aktiivset otsimist. Samal ajal kui hariduse ekspordi raame korda seatakse, kohandab ekspordi edendamiseks loodud Team Finlandi võrgustik oma teenuseid kõrgkoolide vajaduste järgi.
Kui meie võistkond on kokku saadud ning mängutaktika kõigile selgeks tehtud, hakkab ka väravaid tulema. Oodake vaid, Soome võistkond on juba õige varsti tippvormis.
Autor on Soome väliskaubanduse ja Euroopa asjade minister