/nginx/o/2013/09/05/2118241t1h1f49.jpg)
Kultuuris on monopolism sama taunitav kui poliitikas, kirjutab kolumnist Hardo Pajula Postimehe arvamusportaalis.
Hardo Pajula: puhvetite pluralism
/nginx/o/2021/12/14/14260095t1h3128.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg)
19. november 2013, 18:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirbi ümber puhkenud melus oli esialgu raske poolt valida. Kuulujutud Reformierakonna katsetest leht telefoniõigusega üle võtta ei tekitanud ettevõtmise juures just suuremat sümpaatiat. Viimastel päevadel on väitlusesse siginenud teemad, kus joonistuvad välja vastasseisu sisulisemad tagamaad.
Tiit Hennoste esmaspäevases Postimehes ilmunud arvamusartiklist jäi kõlama mõte, et «ultraparempoolsed darvinistid» on pahempoolsele kultuuriajakirjandusele sõja kuulutanud.
Siin on nüüd küll emotsioonid reaalsuse kaugele maha jätnud: pidada Andrus Ansipit ja Rein Langi ultraparempoolseteks darvinistideks on samasugune liialdus kui kutsuda sotsiaaldemokraadist Eiki Nestorit punaseks khmeeriks. Reformierakond on suhteliselt võimekatest administraatoritest koosnev võimuerakond, kellel pole ühegi ideoloogiaga suurt midagi pistmist. Jäägu siin igaühe otsustada, kas see on nende puudus või voorus.
Millest siis ometi selline hädakisa? Pea en masse riigi toitva nisa otsas rippuva pahempoolse haritlaskonna ambivalentset suhet võimuga on hästi kirjeldanud tänases Postimehes Jüri-Franciscus Lotman. Ühelt poolt ollakse Toompeaga opositsioonis, teiselt poolt sõltutakse võimukandjate jagatud rahast. See ei ole väga erinev sellest ajast, mil suletud seltskond Kuku klubis KGB informaatorite kuuldeulatuses Vene võimu kirus ja siis loomeliitudes suurema või väiksema kuulekusega riigi tellimust täitis.
Nüüd on Kuku kõrvale tekkinud mingi imelik ZA/UM-i nimeline puhvet, kus käib koos seltskond, keda Hennoste sõnul ei tohiks kultuuri ligi lastagi. Kui me asendame viimases lauses sõna «kultuur» sõnapaariga «riigi raha», siis muutub kukulaste närvilisus omajagu mõistetavamaks. Siin on tegemist eelkõige põlvkondliku konfliktiga ja end mugavalt sisse seadnud seltskonna inimlikult täiesti mõistetava puudusega uustulnukad oma mängumaalt eemal hoida.
Lotmanil on täiesti õigus, kui ta ütleb, et kultuuris on monopolism sama taunitav kui poliitikas. Seetõttu on vähemasti minul plaanis küll ZA/UM-ist aeg-ajalt läbi astuda (kliendikaarti esialgu veel ei tee). Ma olen üsna kindel, et seal ei peeta mind kui pahempoolsusega pahuksis olevat inimest veel kirjaoskamatuks imbetsilliks.