Ahto Lobjakas: putš

Angelina Jolie Foto: SCANPIX

Sõnades «kultuur» ja «poliitika» näib peituvat põhimõtteline vastuolu. Ajalugu väidab, et kokku surutuna kipub üks või teine viimasena naerma.

Pole kahtlust, et Kaur Kenderil ja ZA/UMil on olemas kultuuriline programm. Kellel ei oleks? Keerulisemad on lood poliitilise programmiga, mis nende Sirbi-manifesti ette ja taha on naelutatud. Kujutledes, milline poliitik sellist juttu ajada võiks, ei kerki silme ette mitte niivõrd Kristen Micha­l või Rain Rosimannus, kuivõrd Aadu Kägu mängufilmist «Seenelkäik». ZA/UMi Sirbi-visiooni ühiskondlik osa on Aadu Kägu manifest. Ka poliitik on inimene, kõik me teeme vigu, laske elada.

Kägul muidugi on minevik. Lähemal NO99 tükid ja «Valimiskool», kaugemal nõukogude satiir, mis meid siiani hästi teenib (miks, oleks huvitav kultuuriline küsimus). Poliitika poolelt kuuluvad taustsüsteemi Silver Meikar, platvorm «Valeliku poliitika vastu» ja «Harta 12». Kokkuvõtlikult on see Kenderi/ZA/UMi poliitiline genealoogia, ilma milleta poleks nad Sirpi näinud.

Seenelkäija loogika («Diskursus,» ütleks ZA/UM) on naerutada absurdiga. Kender ja ZA/UM on rollitruud. Kogu lugu pakub rohket potentsiaali naljakateks kontrastideks, üks neist tekib Sirbi esikülje ja PM AK tagakülje vahel tuleval nädalavahetusel. Kender lubab muigeid tõsises lehes, Mart Juur teeb tõsist nägu naljanurgas. Esimene hakkab praavitama ühiskonda (rahvas on kaotanud Reformierakonna usalduse), teine on sirbiks istumise all «Oravate gängile». Peene paduparempoolse irooniana teeb Kender oma tööd riigi rahaga, Juur turujõudude armust.

Huvitav on kontrast «Harta 12ga». Kender/ZA/UM on sisuliselt kirjutanud vastu-harta («mis teeb», lubatakse, seal, kus H12 ei teinud). Sirp on H13 «alternatiivne institutsioon», mis tõrksaid taltsutama hakkab.

Olemas on filosoofiline mõõde: kultuuritegelaste spontaansel võitlusel poliitikute dehumaniseerimisega on ilmselt taotluslik paralleel Michel Foucault’ vastupanu-mõistega, mis rajatud ühiskondliku aktivismi printsiibile. Ainult Kender ja ZA/UM pööravad Foucault’ pea peale: vastupanu osutab meil võim.

Programmis on aspekte, mille huumor on ehk enam mõistetav Kenderi/ZA/UMi poliitikutest sõpradele. Üks neist on Sirbi-vastase aktsiooni võlg infosõja tehnoloogiale (vt ingliskeelne väljend psy-op, meelsuse muutmise operatsioon). Teine on ettevõtmise bolševistlik loogika: relvastatud ideoloogilise programmiga, millest nad ise aru ei saa, dikteerib grupp radikaale ühiskonnale kultuuri.

Geenius on see poliitikust humorist (kui ta olemas on), kes sai «riiginihilistist» Kenderi harta algama sõnadega «Eesti Vabariik on ära teeninud kaasaegsema kultuurilehe» ja lõppema lubadusega jätta «riigist elanikele normaalne mulje».