Postimehes võttis ajakirjanik Anneli Ammas põhjaliku arutluse alla tantsupidudele püüdlevate tantsijarühmade sünniaastate teema («2014. aasta tantsupeoks on tantsijaile seatud vanusepiirid», PM 08.11).
Martin Medar: tantsupeo valusad valikud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsuse seada rühmade kaupa vanusepiirangud tegi Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) mentornõukoda, kuhu kuuluvad väga suurte kogemustega tantsuvaldkonna spetsialistid – tantsuõpetajad, tantsupidude üldjuhid ja lavastajad (Kadri Tiis, Ülo Luht, Ilma Adamson, Angela Arraste, Maie Orav, kokku 22 mentorit). Muuhulgas kinnitab seesama mentornõukoda ka iga tantsupeo kunstilise toimkonna ja repertuaari.
Kaks aastat tagasi tehtud valuline otsus tõukus sellest, et tung peole on viimastel pidudel kasvanud. Praegu koosnevad paljud rühmad paraku väga eri vanuses tantsijatest. Nii on juba rühmade sees ebaühtlus, rühmaliikidest rääkimata.
Artiklis on juttu olnud vaid vanusepiiri ületavatest tantsijatest. Paljudes rühmades aga tantsivad ka need, kes on enamikust tantsulistest palju nooremad. Taustainfona tuleb selgitada, et tantsupeol määratletakse lasterühmad kooliklasside järgi (nt 3.–4. ja 5.–6. klasside tantsurühmad jne). Täiskasvanud kollektiivid aga on jagatud rühmadeks A, B, C ja D. A-rühmad on n-ö valikrühmad – suurte kogemustega ja väga kõrge kunstilise tasemega esindusrühmad –, B-rühmad on täiskasvanud, C-rühmad on noored (keskkool ja ülikool) ning D-rühmad seeniorid.
Eri liiki rühmade sünniaastate määratluse eesmärk oli seeläbi aidata rühmadel valida oma koosseisule sobivaim kava, mida tantsupeoks harjutada. See sobivus ei eelda mitte ainult tehnilist ja füüsilist keerukust, vaid ka tantsude sisulist eakohasust.
Otsust tehes lisati ka, et need sünniaastate määratlused on mõeldud osalejatele orientiirina, mitte vanusepiirina. Nii see ongi – keegi ei jää tegelikult peolt vanuse tõttu välja, vaid määravaks saavad siiski oskused ning loomulikult ka sõela tihedus eri rühmaliikides. Seda tõdes ajakirjanikule artiklis ka tantsupeo kunstiline juht Maido Saar.
Kuna tantsupeole on juba aastaid olnud väga suur konkurents, siis tegi ERRSi mentornõukoda valdkonna üldise arengu huvides ka mitu teist olulist otsust. Nii loodi täiskasvanud algajate segarühma liik B2. See samm avab võimaluse tantsupeol osaleda uutele täiskasvanutest tulijatele ning samuti aitab ehk pisut leevendada naisrühmade suure konkurentsi tingimusi.
Samal eesmärgil on naisrühmadel võimalik soovi korral selgeks õppida võimlemisrühmade kava. Seda on naisrühmad juba ka teinud, kuna võimlemisrühmade konkurents on väiksem.
Tantsupidude senise ajaloo jooksul pole möödunud veel ühtki pidu, kus korraldajad oleks saanud läbi ilma ühe või teise piiranguta, paratamatute valikuteta jne. Lähtuma on pidanud nii peoplatsi tehnilistest võimalustest kui ka rahakotist, pea alati väga suurest konkursist peole jne.
Need valusad valikud on tehtud, lähtudes sellest, et tantsupidu on etendus, mis pakub osalemisrõõmu ja pingutust osalejale ning naudingut publikule. Tantsupeo edasist arengut analüüsitakse pidevalt ning iga pidu ja iga tantsupeoga vastu võetud otsused on aluseks uutele ja parematele otsustele.