FOTO: Urmas Nemvalts

Jah – meie majandus kasvas kolmandas kvartalis kümme korda aeglasemalt

Seekord pole me kaugeltki Lätist paremad. Eesti majanduse kasv on juba teist kvartalit kasin, ent isegi lätlaste ehitusplatsidel tundub olevat pidu. Eesti SKT kasvas juulist septembrini 0,4 protsenti, lätlaste oma 4,2 protsenti. Läti ehituses räägitakse koguni 10-protsendilisest kasvust. Tõenäolisim seletus on, et Läti ja Eesti majandustsüklid on väikeses nihkes. Sisuliselt oleme ühe kaalukategooria võistlejad, meie majandused on väga sarnased ning laias laastus sõltume samadest kaubanduspartneritest. Kas Läti majanduspoliitika on parem kui Eesti oma? Jäägu see esialgu retooriliseks küsimuseks.

Paraku on Läti ka ainus meie naabritest, kelle õuel praegu midagi õnnelaadset valitseb. Venemaa majandusministeerium on vähendanud isegi pikaajalisi kasvuootusi ning nende arvutuste järgi ei tasu järgneva 16 aasta jooksul oodata, et Venemaa majandus kasvaks kiiremini kui maailmamajandus keskmiselt – Venemaa kasv saab olema aeglasem. Kui kõrvutame seda prognoosi Venemaa kriisieelse vägagi tempoka kasvuga ning sellega, et kriisist taastumise aastatel on Eestigi eksporti aidanud vedada muuhulgas kaubavahetus Venemaaga, on see ilmselt tähelepanuväärne sõnum ka meile Eestis.

Soome valitsus on vastupidiselt paljude ennustajate manamistele suutnud üpris otsustavalt tegutsema hakata, ent nende sügiseste pingutuste viljad ei kajastu paraku kuidagi meie suvises statistikas. Meie eksport Venemaale on septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes vähenenud 15 protsenti, eksport Rootsi peaaegu sama palju – 14 protsenti. Meie ekspordistatistikat vaadates torkab silma üks erandlikult kasvav partner – lõunanaabri Läti turule on Eesti ettevõtted septembris eksportinud viiendiku võrra rohkem kui aasta varem.

Meie oma majanduse pidurdumisel on mitu tahku. Ennustati, et sisetarbimine hakkab majanduskasvu toetama. Nii on see ka läinud. Kui te mingil kummalisel põhjusel statistikat ei usu, siis proovige Tallinna kaubanduskeskuste juures parkimiskohta leida ja poodi jõudes piiluge kaaskodanike ostukorvidesse. Tööhõive ja keskmise palga kasv on märkimisväärsed ning mõnes majandusvaldkonnas tuleks kasvu iseloomustada veel kangemate epiteetidega.

Välisnõudluse vähenemine tähendab aga üksiti, et keskeltläbi pole ettevõtetel põhjust osta uusi seadmeid ega ehitada uusi tootmishooneid. Vaba tootmisvõimsust on piisavalt. Kui nõudlus meie eksportturgudel, mis on peaasjalikult lähiriigid, ei suurene, siis mõistagi ei suurenda ettevõtjad ka investeeringuid tootmisvahenditesse. Avaliku sektori poolt on ära langenud saastekvootide rahaga tehtud investeeringud ning uue perioodi euroraha kasutusele võtmine ei pruugi piisavalt hoogsalt edeneda.

Paanikaks siiski põhjust pole, sest maailmamajandus kosub ning ka mainitud tõrked avalikes investeeringutes on pigem ajutist laadi.