Valdav osa opositsiooni ettepanekutest riigieelarvele olid vaid soovid eri organisatsioonidele lisaraha anda, katteallikateks ei pakutud aga sisuliselt midagi peale põhjendamatute lootuste või maksutõusude, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL).
Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on muudatuste ettepanekute tähtaeg kukkunud. Rahanduskomisjonile laekus 403 muudatusettepanekut. Pilk ettepanekutele kinnitas reaalsust, et opositsiooni ettepanekutest 97 protsenti olid objektipõhised soovid anda erinevatele MTÜdele ja KOV allorganisatsioonidele 2000-5000 euro kaupa tegevus- ja investeeringutoetust ning ülejäänud 3 protsenti ettepanekutest olid tegelikuks poliitiliseks debatiks mõeldud. Ja kui vaadata erinevate ettepanekute katteallikaid, siis oli pilt veelgi hämmastavam.
Esiteks, juba mitmeid aastaid soovib Keskerakond lihtsalt suurendada riigi kulusid põhjendades seda lootusega, et käibemaksu laekumised kasvavad. Selliste «lootuste» hinnaks on pandud seekord 27 miljonit eurot. Ühtegi seaduseelnõud maksukeskkonna või maksuameti töö parendamiseks, rääkimata kõige lihtsamatest kalkulatsioonidest ja analüüsist pole sellele väitele lisatud. Ja jälle kord peame tõdema, et õhku kirjutatud ja «võib-olla homme leitava rahakotiga» tänase koalitsiooni toel muudatusettepanekud läbi ei lähe.
Teiseks olid katteallikatena välja toodud muudatusettepanekud, mis nende tegijate kalkulatsioonide järgi peaks tooma riigikassasse 48 miljonit eurot. Sotsiaaldemokraadid tahaksid tõsta tulumaksuprotsendi palgast järsult 26 protsendi peale ning raha tuleb lihtsalt meie riigi kodanike taskust. Ka see on katteallikas, millega tänase koalitsiooni ees pole mõtet tiibu lehvitada. Oleme endiselt seda meelt, et inimene teab paremini, mida oma rahaga teha ning riik ei peaks olema suur ümberjagamiskeskus, võttes töötegijatelt järjest suuremat maksu ning jagades seda teise käega oma suva järgi tagasi.
Eelarve puhul oleme seadnud eesmärgiks teha tuleva aasta eelarve vastutustundlikult, pidades silmas riigi rahaasjade jätkusuutlikkust.
Järgmise aasta riigieelarve peamine prioriteet on inimeste sissetulekute kasv. Euroopa üldist majandusolukorda vaadates on see kõva sõna, et suudame mitmendat aastat järjest tõsta nii riigitöötajate palkasid kui ka pensione. Selle kõrvalt jagub aga raha ka vajalikkudeks investeeringuteks ja ühtlasi väheneb maksukoormus. See näitab, et liigume õiges suunas.
Riigieelarvest palga saajate palgafondid tõusevad 5,1 protsenti, mis tähendab 49 miljonit täiendavaid vahendeid palkade maksmiseks. Sellest jagub nii politseinike, päästjate kui kultuuritöötajate sissetulekute kasvuks.
Loomulikult ei ole ega saagi olla tänane palgakasv võrreldav buumiaegse kasvuga, küll aga kasv viitab pigem kriisi järel saavutatud stabiilsusele. Säärane kasvutempo on vastavuses meie tänase majandusolukorraga, sest ennatlik oleks oodata mõneprotsendilise majanduskasvu pinnaselt ülikiiret palgakasvu.
Ometi leidub alati neid, kes sooviksid tõsta kulutusi rohkem, kui reaalsed võimalused seda lubavad. Näiteks tehes seda laenu võttes. See on libe tee, mida mööda käisid aastaid mitmed täna tõsistes võlgades siplevad Lõuna-Euroopa riigid, kus küsimus pole kelle palku tõsta, vaid hoopis peetakse tuliseid vaidlusi selle üle, kust edasi kärpida. Tahaksin siinkohal meenutada, et kõigest 20 aastat tagasi oli Eestis keskmine kuupalk veidi üle seitsme euro. Täna on see võrreldav Eesti keskmise tunnitasuga, mis selle aasta teises kvartalis oli 5,71 eurot.
Lisaks libedale teele minekule ning ülelaenamise ohule ei tohi teha ka tulevikus jooksvaid kulutusi ühekordsete tulude arvelt. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kirjutas hiljuti riigieelarvet kommenteerides, et näiteks õpetajate miinimumpalga kasv 715 eurolt 800 euroni on selgelt ebapiisav. Olen nõus, et nii õpetajad, päästjad, politseinikud kui ka paljud teised riigi jaoks olulistes valdkondades töötavad inimesed väärivad kõrgemat palka, kuid iga kasv peab arvestama riigi reaalseid rahalisi võimalusi. Nii et ühekordne riigi maade müük või ühekordne valitsuse reservi kasutamine ei ole lahendus.
Õpetajate palkade juurde tagasi tulles tahaksin kolleeg Nestorile meenutada, et haridusminister Aaviksoo on kinnitanud, et tema prioriteet on õpetajate palga kasv ja selles suunas on jõuliselt ka liigutud. Tuletan meelde, et eelmisel aastal oli õpetajate miinimumpalk veel 608 eurot, tänavu tõusis see 715 euroni ja järgmisel aastal ulatub 800 euroni. Kahe aasta perspektiivis teeb see kasvuks enam kui 30 protsenti. Liigume selgelt eesmärgi poole, et keskmine õpetajate palk ületaks riigi keskmist 20 protsendi võrra.
Lisaks avaliku sektori palkadele tõusevad tuleval aastal pensionid 5,8 protsenti - keskmine vanaduspension tõuseb 336 eurolt 354 euroni. Pensionide tõus vabastatakse ühtlasi tulumaksust, et keskmine pension säiliks tulumaksuvaba. Selleks tõuseb maksuvaba tulu eakatele täiendavalt 18 eurot. See tähendab, et pensionitõusu ei maksustata ning eakad võidavad tõusult täiendavad 21 protsenti tulumaksu.