Juhtkiri: pauku tuleb teha ja nalja tahan ma…

Ahhaa keskus peaks valmima tuleva aasta lõpuks ning külalistele uksed avama 2011 kevadel. Foto: Ahhaa keskus

Poliitikud armastavad tihtilugu üsna ilukõneliselt rääkida teadmusühiskonnast, teadmistepõhisest majandusest, innovatsioonist, teaduse rahastamise prioriteetsusest ja nii edasi.

Tunduvalt harvem minnakse nende sõnade taha. Sest kui tahes äralörtsitud või kantseliitlikud, on neis sõnades tegelikult sügavam tähendus.

Kui riik on võtnud endale üheks sihiks teaduse edendamise, peaks see edendamine alguse saama juba varakult. Baleriine hakatakse tulevaseks kutseks ette valmistama juba esimeses kooliastmes, miks peaks teadlaseks kasvamine kuidagi teisiti olema?

Üks olulisemaid tegevusi peaks ses kontekstis olema lastes teadmishimu äratamine ning tänapäevased teadus- ja huvikeskused – just niisugused, nagu põhjanaabrite Heureka või Tartus üha selgemat kuju võttev Ahhaa või ka pealinnas tegutsev Energiakeskus – on selge samm õiges suunas.

Kindlasti mäletavad paljud nõukogudeaegseid keemia- ja füüsikaõpikuid, mis olid kuivad ja igavad. Praegu on see kahtlemata muutunud ning interneti kaasabil saab huviline selgeks kõige keerukamaidki asju ja nähtusi.

Ometi on õppekavades loodusteadused paljuski sõnalised ning see, kui huvitavaks suudetakse katsed teha, sõltub endiselt suurel määral õpetajast. Inimesed on aga teadupärast erinevad ning tahes-tahtmata ei suuda kõik ühtviisi köitvalt õpilastes huvi äratada.

Siinkohal tulevadki teaduskeskused appi. Üks asi on lugeda valemit paberilt või koolitahvlilt, hoopis teine aga näha, mida kujutab endast sädelahendus või vaakum tegelikult.

Rüblikut, kes muidu füüsikatunde jälestab, jätab vaevalt külmaks mõni laboritingimustes tehtav kõva kõmakas. Meenutage laisavõitu, aga kahtlemata teadmishimulist Katuse-Karlssonit, kes paugutamist ja naljategemist kunagi ära ei põlanud. Ja kindlasti saavad end koos lastega keskustes käies harida ka vanemad ja vanavanemad.

Positiivseid näiteid teaduskeskuste menu tõestuseks ei tule kaugelt otsida. Tuletame meelde, et Eestis suure avaliku tähelepanu saavutanud teadusbuss Suur Vanker pälvis mõne aasta eest ka Euroopa Komisjonilt Descartes’i teaduse populariseerimise preemia konkursil finalisti auhinna.

Võimalik, et siiski leidub ka neid, kes Ahhaa-taolistesse keskustesse miljonite süstimises kahtlevad, peljates, et mängulisusele pannakse vahest liialt suurt rõhku. Rahustuseks võib öelda, et on mitu uuringut, mis kinnitavad just harivate mängude suurt rolli lapse loovuse avamisel.