Kallas kutsub lõpetama valesüüdistuste keerist VEBi ümber

Eesti Panga kunagine president Siim Kallas esitas täna riigikogus VEB fondi uurimiskomisjonile avalduse, kus kutsub komisjoni liikmeid kasutama oma mõistust ja rahulikku meelt, et lõpetada valesüüdistuste ja väljamõeldiste keeris, mis ümbritseb VEBi nõuete registri loomist ja tööd. Postimees toob Kallase avalduse lugejateni täismahus.

Mul on hea meel, et riigikogu on moodustanud VEB fondi küsimuses uurimiskomisjoni. Olen selle komisjoni loomist toetanud. Kui on poliitiliselt ja ühiskondlikult tundlik teema, mis kütab meedias kirgi ja mille osas levib uskumatult palju väärinfot, siis parlament arutelude ja avatuse sümbolina ongi selle loo lõplikuks äraklaarimiseks parim koht. Soovin teha komisjonile alljärgneva avalduse, mille lisamist komisjoni materjalidele ma soovin.

Esiteks soovin ümber lükata olulisemad otsesed valed, mis ühel või teisel viisil on seotud minu kui Eesti Panga endise presidendi ja tänase avaliku elu tegelasega.

Riisumist ei toimunud

Niinimetatud VEB fondi kampaania alguses lasti laialt liikvele (eriti massiliselt läbi anonüümsete kommentaaride) väited, nagu oleks toimunud «suurriisumine» ja nagu oleks tegemist mingi «suurvargusega». See väide keerleb avalikkuses tänini. Raha ülekandmine pole mingi nõidus, see on raamatupidamine. Seni avaldatud dokumentide põhjal pole tõestatud, et keegi oleks kedagi riisunud või et keegi oleks midagi varastanud. Võõra raha omastamise kohta pole ühtki tõendit. Pole ühtki dokumenti, mis tõestaks, et mõni pangatehing on olnud ebaseaduslik. Eesti ettevõtjatelt pole varastatud 32 miljonit dollarit.

Minule teadaolevalt ei ole 20 aasta jooksul ükski ettevõte ega üksikisik ei Eestis ega Venemaal pöördunud uurimisorganite poole avaldusega, et seoses VEB registriga on riisutud talle kuulunud vara. Seni pole avaldatud ühtki dokumenti, mis tõestaks, et mõni rahaülekanne tähendab riisumist. Mulle ei ole teada, et politsei või mõni muu uurimisasutus ei Eestis ega Venemaal oleks ise algatanud uurimise seoses kahtlustega mainitud registriga tehtud tehingute asjus.

Eesti Panga varasid on alati hallatud eeskujulikult. Eesti Panga tegevust auditeeris maailma tunnustatuim keskpankade audiitor Coopers&Lybrand, kes ei ole kunagi tuvastanud mingit kahtlast pangatehingut, millega oleks ohustatud Eesti Panga varasid. Põhimõtteliselt vajab rõhutamist, mis riigikogu liikmetele ei ole muidugi uudiseks, et ühe ettevõtte aastategevuse aruanne ei ole lõputult avatud, selle käsitlemine lõpeb auditi ja omanike hinnanguga.

Vastavalt seni avaldatud dokumentidele pole Eesti maksumaksja seoses VEB registriga saanud mingit rahalist kahju ega ole kannatanud mingite ebaseaduslike tehingute läbi. Seda on kinnitanud riigieelarve täitmise aruanded.

Teadaolevalt pole meil ühtki kaebust õiguskaitseasutustele võõra vara ebaseadusliku omastamise kohta seoses VEB fondiga, meil on Eesti Panga ja riigieelarve täitmise aastaaruanded, kus pole mingeid väiteid ebaseaduslike tehingute kohta.

Mul on kujunenud arvamus, et Eesti asutused, kes on soovinud antud teemaga tegeleda, on püüdnud kindlaks teha, kas ebaseaduslikke tehinguid pole mitte tehtud Vene Föderatsioonis endas. Kas Vene Föderatsiooni valitsus või mõni muu asutus on Eesti Vabariigilt palunud abi VEBiga seotud oletatavate seaduserikkumiste selgitamiseks?

On hästi teada inimesed, kes on üritanud seoses VEB fondiga Eesti Vabariigilt raha nõuda. On teada juristid, kes neid on esindanud. On teada poliitikud, kes neid on toetanud. Senise kampaania käigus on selgesti täheldatav teatud huvi luua selline poliitiline keskkond, mis lubaks Eesti Vabariigi käest raha nõuda. Kampaania on väga intensiivne. Sellega seoses on mul järgmised märkused.

Milleks võtta endale Venemaa kohustused?

Eesti kodanikele ja Eesti ettevõtetele kuulunud hoiused külmutas Vene Välismajanduspangas Vene Föderatsioon seoses Eesti Vabariigi seisukohaga, et me ei osale Nõukogude Liidu kohustuste tasumisel. Midagi pole muutunud. Muidugi võib Eesti Vabariik teha Venemaale sõbraliku kingituse ja võtta tema kohustused enda kanda. Aga siis tekib küsimus – milleks?

Komisjon peab ka arvestama, et tehes ettepaneku võtta Vene Välismajanduspanga kohustused endale (Eesti riigile) ja maksta need välja, teeb ta ühtlasi ettepaneku ignoreerida kõiki selles küsimuses tehtud kohtulahendeid, kaasa arvatud viimast riigikohtu üldkogu otsust. Kohtud on üksmeelselt leidnud, et kogu nn VEB fondi temaatika põhjustas Venemaa Föderatsiooni, mitte Eesti Vabariigi asutuste tegevus, et VEB fondi loomisega päästeti Eesti pangandus, et Venemaal külmutatud vahendite kompensatsiooniks olid fondi sertifikaadid ja et Eesti riigil ei ole kohustust määrata sertifikaatide eest VEB fondi likvideerimisväärtusest suuremat hüvitist.

Juba viimane suur kohtuvaidlus, mis päädis riigikogu 2012. aasta otsusega, ei käinud enam VEB fondi moodustamise ümber, vaid mingite ebamääraste hilisemate tegevuste ja tegematajätmiste ümber. Teemat elus hoidvate inimeste visa tegevus jätkub.

Kui siiski soovitakse Vene Välismajanduspanga kohustused võtta Eesti Vabariigi kanda, peab ta vastama ka mõnedele tehnilistele küsimustele.

Kes oleksid õigustatud Eesti Vabariigilt raha saama? Kas ainult need, kelle hoiused külmutati või ka need, kes neid külmutatud hoiuseid hiljem omanikelt kokku ostsid? Kas ainult Eesti kodanikud või ka muud? Näiteks Läti kodanikud? Millises ulatuses kavandatakse väljamakseid? Millise kursi alusel? Kas koos intressidega või ilma?

Kes peaks raha välja maksma? Kas need summad tulevad Eesti riigieelarvest? Mida teha nõuetega Vene Välismajanduspanga vastu, mis ettevõtete erastamise käigus maha kanti?

Selleks, et luua poliitiline alus sertifikaadiomanikele raha välja maksmiseks, on vaja kahtluse alla panna 1993. aasta pangakriisi lahendused. See on ohtlik tee. Ma arvan, et me võime selle kriisi lahendamise üle uhked olla. Me päästsime tuhandete inimeste ja ettevõtete säästud. Kui tahetakse tõestada, et teatud pangakontode omanikud said kahju, siis on tasakaalu huvides vaja tingimata välja tuua, kui paljud hoiused päästeti ja milline oleks olnud Eesti majanduse edasine käekäik, kui seda kriisi poleks nii lahendatud, nagu riigikogu ja valitsus otsustasid.

Kui 2008. ja järgnevatel aastatel oleks otsustajatel Euroopas jätkunud pooltki nii julget lähenemist, ei oleks pankadesse süstitud triljoneid eurosid, mis halva juhtimise korral maksumaksjale lihtsalt kaotsi lähevad. Olen sellest korduvalt rääkinud mitmetes Euroopa auditooriumides ja pälvinud alati üksmeelse heakskiidu. Alles 24. oktoobril väljendas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi samasuguseid vaateid. Me tegutsesime väga kiiresti ja otsustavalt, nii valitsus kui Eesti Pank. Me võtsime kõhklematult vastutuse. Kui praegu hakatakse kahtlema tolleaegsetes suurtes otsustes, kas siis läheme näiteks ka rahareformi kallale? Ja kuidas on riigikogu enda otsuste järjepidevusega?

Lisaks mõned märkused väga harvadele konkreetsetele süüdistustele, mis otseselt minu isikuga on seotud.

Lõpetame valesüüdistused ja väljamõeldised

Eesti Pank pole ei minu ega minu eelkäija Rein Otsasoni isikus kunagi sõlminud Vene Välismajanduspangaga (edaspidi VEB) ühtegi lepingut, millega ta oleks taganud sellest pangast võetud laenude tagasimaksmise.

Tänase Eesti Panga juhtide väide, et Eesti Panga juhid kavandasid 1995. aasta alguses mingeid ebaseaduslikke või muidu kuritahtlikke tegusid seoses VEB fondiga, on vale.

Saatsin Eesti Panga presidendile 21. jaanuaril järelepärimise, milles soovisin konkreetseid fakte, mis tõestavad kuritahtlikke sepitsusi Eesti Pangas 1995. aasta alguses. Vastuses, mille oli koostanud siseaudiitor, mingeid konkreetseid fakte ei esitatud.

Eesti ajakirjanduses toodud väide, et Eesti Pank pani VEBile kuuluva raha oma tasku, on vale. Midagi taolist pole kunagi aset leidnud.

Kinnitan, et ma pole midagi valetanud, varjanud ega saanud isiklikku kasu. Ma ei hakka sealjuures midagi oletama ega arvama asjade kohta, millest ma midagi ei tea.

Kutsun komisjoni liikmeid kasutama oma arukat mõistust ja rahulikku meelt, et lõpetada valesüüdistuste ja väljamõeldiste keeris, mis ümbritseb VEB nõuete registri loomist ja tegevust.