Viimase aja mitme suurema tulekahju põhjus on ettevõtjate teadmatus ja hoolimatus tuleohutusnõuete suhtes, mille tõttu avastatakse põlengud hilja ning varakahjud on suured.
Rait Pukk: punase kuke peletuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näited on valusad. Nädalapäevad tagasi põles Pärnu linnas Härma kaubahoov, pealtnägijad teavitasid häirekeskust alles siis, kui leegid olid katusest väljas. Kuidas selline olukord tekkis?
Päästeamet kontrollib ettevõtteid pisteliselt, teeb ettekirjutuse ja omanik peab vead kõrvaldama. Ametnik vaatab tulemuse üle ning seejärel oleks justkui kõik korras. Kuid tuleohutus ei püsi muutumatuna.
Hoonete konstruktsioonid väsivad, ruumidesse tuuakse uusi, võimsamaid elektritarbijaid, kontoriruume ehitatakse ümber, tulekustutite kasutuskõlblikkuse aeg möödub. Seetõttu peab ettevõtja tegelema tuleohutuskontrolliga vähemalt korra kvartalis ja seda mitte ainult trahvihirmus või ametniku jaoks.
Minu 15-aastane kogemus ütleb, et kui ettevõtte juht võtab tulekahjuriski vähendamist tõsiselt, hakkab ka meeskond aktiivselt sellega tegelema. Piisab, kui juht kulutab tuleohutusele umbes 15 minutit kvartalis. Seda juhul, kui tuleohutuskorraldus on juba olemas ning töötajatelt nõutakse selle järgimist.
Võtmeküsimus toimiva tuleohutuskorralduse loomisel on täpne vastutusala määramine ja juhi tahe tuleohutusküsimustele piisavalt aega pühendada. Vastutusala jagamiseks soovitan suurtes, näiteks tootmisettevõtetes kasutada professionaalset kõrvalabi ja lasta olukorda hinnata tuleohutusele spetsialiseerunud ettevõtteil. Seda juhul, kui oma meeskonnas puudub tuleohutusalase ettevalmistusega isik.
Tegelikult on võimalik vaid kuuele küsimusele vastates hinnata, kas juhil on vaja oma meeskonnaga tuleohutuse üle tõsiselt nõu pidada ning kõrvalabi kasutada või mitte.
Kas juht teab, milline on tema vastutusulatus tuleohutuse tagamisel, ja kas töötajad teavad, millised ülesanded neil tuleohutuse tagamisel on? Kas töötajate tuleohutusalane ettevalmistus on piisav kohustuste või juhiste täitmiseks? Kas ettevõttes on dokument, kus on kirjas tuleohutusnõuded? Kas dokumendis on kirjas ka need tuleohutusnõuded, mis tulenevad tootmisprotsessist või -seadmetest?
Kas on teada, milline tulekahjusignalisatsioon, milline piksekaitse, millised tulekustutusvahendid on majas olemas? Kas on teada, kuidas neid korras hoitakse?
Millised on tuletõkkesektsioonid ja kus need asuvad? Juht ei pea seda kõike peast teadma, selle paneb kirja tema määratud meeskond.
Kas juhi kõrvu jõuavad tuleohutusprobleemid, mida keskastme juhid lahendada ei saa, või tuleohutuse seisukohast olulised tegevused, mis on lihtsalt tegemata jäänud? Kui ei ole kohustust regulaarselt tuleohutusest aru anda, kas juhil on ülevaade kõikidest tegevustest või tegemata jätmistest tuleohutuse tagamisel?
Hea lahendus on kirjalik koondaruanne kord kvartalis, mis kajastab koolitusi, süsteemide korrashoidu, probleeme tuleohutusküsimuste lahendamisel. See harjutab juhtkonda rutiiniga pühendada 15–30 minutit kvartalis tuleohutusele ning annab juhtidele võimaluse saada ülevaade oma vastutusalast.
Oluline on olla ka lihtsalt tähelepanelik. Kui tulekahjusignalisatsiooni keskseadmel, millest iga päev mööda kõnnin, põleb rohkem kui üks roheline tuluke, siis peaks tekkima küsimus, kas see on ikka töökorras, ja kui mitte, siis miks.
Kui märgatakse probleemi, siis tuleb meeskond kokku kutsuda ja kokku leppida, kuidas asjad toimima panna. Juhi eeskuju ja huvi on esmane samm kõigi ettevõtte töötajate suhtumise muutmises.
Olgu tegu mis tahes juhiga – kui ta ei täida oma kohustusi või ei pööra nendele tähelepanu, tähendab see automaatselt vastutamist tagajärgede eest. Ei ole vahet, kas tegu on koolijuhi, eraettevõtja või päästeameti peadirektoriga.