Juhtkiri: uus näitleja, sama tükk

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikontrolöri aastaülevaade peaks pälvima rohkem sisulist arutelu

Riigikontrolöri aastaülevaade ja selle avalik vastuvõtt omandavad järjest selgevormilisema etenduse jooni. Ühest küljest pole selles ju midagi halba, sest riigi institutsioonide toimimisse ongi sisse kirjutatud teatav teatraalsus, mille korrektne järgimine näitab riigiasjade ajamisel valitsevat korda ja kultuuri. Kui aga etendus aasta-aastalt ka sisuldasa korduma kipub, võib publik laia lõuaga haigutama hakata ja mine tea, kas viitsibki järgmine kord enam saali tulla.

Riigikontroll esitab hulgaliselt küsimusi, osa neist kordub aruandest aruandesse. Juba dokumendi ilmudes annavad ministrid materjalile kriitilisi hinnanguid, noppides tekstist välja kõlavamaid sõnastusi ja vürtsitades neid omapoolse kalambuuriga. Riigikontrolöri ettekannet jälgib suures saalis kohati piinlikult vähe riigikogu liikmeid. Küsimuste-vastuste voorus ei keskendu võimuliidu poliitikud esile toodud puudustele, vaid käsitlevad neid isiklike rünnakutena. Opositsioon omakorda loeb raportit loomulikult õhinal, kuid sobitades järeldusi omaenda poliitilise agendaga, unustatakse samuti sisuline külg ja tervikpilt – pigem püütakse riigikontrolli kriitika valguses iseennast upitada.

Ajakirjandus käsitleb mõnda küsimust, kuid arutelu muutub vastastikuseks poriloopimiseks ning teema kaob päevakorrast. See kõik käiks nagu mingi nähtamatu suure lavastaja käekirja järgi. Etendust pole muutnud isegi peaosatäitja vahetus. Ametist lahkunud riigikontrolöri Mihkel Oviiri asemel seisis eile esimest korda aastaülevaate esitlejana parlamendi ees Alar Karis.

Eile esitletud ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2012.–2013. aastal kordab suuremaid valupunkte: rahvastiku vananemise ja (välja)rändega seotud sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus, vastuolu kohaliku omavalitsuse ja riigi ülesannete jaotuses ja rahastamises. Esile tuuakse ka probleemid riigi äriühingutega ning investeeringutega. Muu hulgas osutab riigikontroll vajadusele muuta riigieelarve täitmise aruanne läbipaistvamaks, leppida kokku meie olulisima maavara põlevkiviga seotud riigitulu maksustamises jpm.

Valitsus on kasutanud maksumaksja raha enamasti seaduslikult ning riigi majandus ja rahandus on laias laastus korras, märgib riigikontroll. Samas pole riigi edu mitmeski mõttes inimesteni jõudnud. Riigikontroll ütleb mitmendat aastat järjest, et paljud tõsiasjad on avalikult selgeks rääkimata ja otsused edasi lükatud, poliitikud teevad aga kõik endast sõltuva, et ebamugav teema kiiresti selleks korraks jälle kaelast ära saada. Paraku ei peta me niimoodi kedagi muud kui iseennast. Me ju ei mängi riiki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles