Hanneli Rudi: no ei ole hea elada

Hanneli Rudi Foto: Peeter Langovits / Postimees

Enne valimisi kinnitasid linnajuhid, et nemad töötavad. Nende suurest rabamisest hoolimata leiavad viimase uuringu kohaselt vaid pooled pealinna elanikud, et Tallinnas on hea elada, ning pole ka ime. Loomulikult rõõmustavad sadakond Lasnamäe koera valimiste eel avatud uue jalutusväljaku üle, aga linnaelanike jaoks märksa olulisemad probleemid on linnavõim aastaid lahendamata jätnud ja paistab, et nendega ei tahetagi tegeleda.

Ei ole paremat õppevahendit nõukogudeaegse pealinna eluolu õppimiseks kui Tallinna ühistransport. Selle liinivõrk on pärit ajast, kui Pelgurannast sõitsid rahvamassid Männikule Silikaadi tehasesse tööle ning pool TPI tudengitest logistas trolliga Kopli poolsaare tippu loengusse. Ajad on muutunud, inimeste marsruudid on teised, aga pealinn liinivõrk on selline, nagu oli 1980ndatel. Nii ongi tekkinud olukord, kus kõige kiirem tee jõuda näiteks Hiiult Sõpruse puiesteele on sõita läbi kesklinna. Ometigi asuvad Mustamäe ja Nõmme kõrvuti.

Viimase kümne aastaga on Kakumäe poolsaar nii täis ehitatud, et varesel pole kohta, kuhu kahte jalga maha panna, aga ühendus südalinnaga on selline nagu siis, kui seal käidi vaid suvitamas.

Aina enam suuri tootmisettevõtteid on nüüdseks kolinud Tallinna piiri taha jäävatesse uutesse tööstuspiirkondadesse, aga pole pealinna asi, kuidas tema elanikud sinna tööle ja sealt koju saavad. Ometigi on võhikulegi selge, et tänapäeval peab olema ühtne transpordivõrk nii pealinna kui ka seda ümbritsevate valdadega.

Aga veelgi kurvem on see, mis toimub Tallinna hariduselus. Linnavalitsus on oma alluvad ehk koolide ja lasteaedade juhid n-ö tanki pannud. Selle asemel et viia Tallinnas läbi korralik haridusreform, lükkab linnavõim probleemide lahendamise koolijuhtide kaela. Nii ei jäägi neil muud üle, kui avada aina uus­i algklasse õhtupoolses vahetuses. Kusjuures tegu pole mitte eliitkoolidega, kuhu pääsemiseks tuleb läbida katsed. Jutt käib täiesti tavalistest piirkonnakoolidest Mustamäel, kesklinnas, Nõmmel.

Lasteaiajuhatajad aga peavad sügiseti veenma lapsevanemaid, et 24 last kitsukeses rühmatoas pole sugugi midagi hull­u, sest paljud ju haiguste tõttu puuduvad ja siis ongi ruumi lahedamalt.

Ma saan aru küll, et Eestis on pea igal aastal mingid valimised ja mõnigi otsus võib osutuda praeguse linnavõimu jaoks ebapopulaarseks, aga lõputult ei saa sadade tuhandete inimeste elu puudutavate probleemide lahendamisi edasi lükata. On aeg tööl käimise asemel hakata ka tööd tegema.