Juhtkiri: ohutuma liikluse poole

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kuuldes poliitikut rääkimas liikluskultuurist, kõlab see enamasti nagu poliitilises satiiris sageli kasutatav «komisjoni moodustamine» mingi valdkonna süvendatud uurimiseks ja üksiti teema summutamiseks. Nagu igasugune kultuur, nii kujuneb ka liikluskultuur välja pika aja jooksul ja üks otsus või – ametnike keeles – meede, kiireid muutusi ei too.


Tänapäevane piirideta Euroopa on multikultuurne ja niisama kirev on ka eri riikide liikluspilt. Signaalinupp autoroolil tähendab Kreekas hoopis midagi muud kui Rootsis. Parkimine Prantsusmaal võib olla teistsugune kogemus kui Hollandis. Ühtsed arusaamad liikluses ei pruugi kergesti kujuneda, kuid samas ei tasuks liiklusohutuse küsimuses käed rüpes istuda. Lõppeks on ju liiklussurmad või -vigastused alati traagilised.

Euroopa Komisjon on astunud aastate jooksul üsna edukaid samme autode turvalisemaks ja (keskkonna)säästlikumaks muutmisel. Sõidukite sisepõlemismootoritele ette kirjutatud, aasta-aastalt rangemaks muutuvad normid on aidanud kaasa ka tehnoloogia arengule. Uute autode varustamine hädakutsungi süsteemiga (eCall) on jälle üks oluline otsus. Praktikas tuleb muidugi süsteemi tasuvust uurida ning seda igapidi täiustada. Autotootjad-arendajad on valmis ideega kaasa tulema, sest neile annab turvalisem auto müügiargumendi.

Alkoluku kohustuslikuks muutmine Euroopa Liidus pole isegi niivõrd tehnoloogiline, kuivõrd sotsiaalne küsimus. Valitseb ju eri riikides eri tolerants näiteks klaasi veini või pudeli õlle joomise järel rooli taha istumise osas. Kuid kui teatav konsensus alkoluku kasutamiseks on olemas, kasvõi koolibussides, nagu kinnitab tänases Postimehes Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, on see igati tervitatav.

Muidugi valitseb uute nõuete juures alati ebameeldiv risk. Bürokraatia suurenemise risk. Näiteks kui inimesed auto tehnilisel ülevaatusel tunnetavad, et peavad lihtsalt, asja ees, teist taga, suhtlema mingite ametkondadega, et saada kätte mingi järjekordne paber, tihtipeale ka kopsakamat riigilõivu makstes. Sellist survet tajudes püütakse leida võimalus, kuidas vajalik dokument kergema vaevaga ja väiksema kuluga kätte saada.

Seega on ülitähtis, et nõuded oleks tõesti hästi läbi mõeldud. Ja isegi juhul, kui ülevaatuse eest rohkem maksta või muudetakse mõni tehniline nõue rangemaks, mõistaksid inimesed, et muudatus tõepoolest suurendab turvatunnet liikluses ning on seega nende endi ja kogu ühiskonna huvides. Ning aja jooksul paraneb ka liikluskultuur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles