Juhtkiri: kas Rootsi on suurem kui Venemaa?

Foto: Urmas Nemvalts

Eesti inimeste finantsvara kasv on mõistagi rõõmustav – Eesti Panga värske statistika järgi on viie aasta kasv olnud 78 protsenti. Kogutud vara väärtus on hulk aastaid järjest kasvanud ning kohustuste (s.o võlgade) summa kahanenud. Kujuteldav keskmine Eesti pere on vanu laene rohkem tagasi maksnud kui uusi võtnud. Kasvanud on hoiused pangas, pensionifondid ja Eesti inimestele kuuluvate ettevõtete koguväärtus.

Finantsvarade üldine kasv ei ütle meile, kuidas rikkuse kasv ühiskonna liikmete vahel jaotub. Kindlasti on palju neid, kelle varaline seis on viimase viie aasta jooksul oluliselt halvenenud. Varade summa suurenemine osutab aga siiski esiteks sellele, et üldine majanduskeskkond polegi vast olnud viimastel aastatel sedavõrd masendav, kui vahel püütakse muljet luua – kui inimesed on saanud koguda jõukust, siis on keeruline seda väga halvaks eluks nimetada. Teiseks osutab kasvav finantsvara potentsiaalile, mis meie inimestel ja sedakaudu ühiskonnal on. Vara ja kasvavad rahavarud osana sellest osutavad, et kosunud on nii võimekus (ettevõtlusesse) investeerida kui ka tarbida.

Šveitsi panga Credit Suisse võrdlustabelid lasevad meil piiluda ka naabrite rahakotti. Keskmise venelase (NB! venemaalase tähenduses) rikkust hindavad Šveitsi pankurid kaks-kolm korda väiksemaks keskmise eestlase kogutud varast. Samas on keskmise rootslase vara väärtus umbes kümme korda suurem kui keskmisel eestlasel. Tuim aritmeetika ütleks meile seega, et keskmise rootslase vara ületab praeguste hinnangute järgi umbes kolmkümmend korda keskmise venelase vara väärtust – Rootsi rahvas on selle hinnangu järgi rikkam kui Venemaa inimesed kokku.

Huvitava ajaloolise vahepalana võiksime siinkohal mõelda, mis mõju oli Napoleoni marssalil, kes valiti Rootsi kuningaks lootusega, et ta maksab Venemaale vallutuste eest kätte, ent tema surus peale hoopis oma arusaama rahulikust, ent kindlalt oma piire kaitsvast Rootsist. Kui me võrdleme Eesti jõukust Rootsi omaga, siis tulebki kahtlemata tähele panna võimalust sadade aastate jooksul vara koguda ja säilitada.

See suur plaan seletab meile väga hästi, miks vaatamata nii kartustele kui ärplemistele on Rootsi päritolu investeeringud näiteks Eesti majanduses olnud viimastel kümnenditel oluliselt suuremad kui Venemaalt pärit investeeringud.

Meil on uute töökohtade loomiseks ja vanade väärtuslikumaks muutmiseks kahtlemata kapitali tarvis. Hea näide on, et Soome palgad on meie omadest suuremad umbes sama palju kordi kui sealsetesse ettevõtetesse ühe töökoha kohta paigutatud kapitali hulk. Omamaise vara kasv on rõõmustav, ent ometigi on meil palkade kasvuks tarvis ka väga palju välismaalaste raha nii otseinvesteeringute kui laenude kujul.