Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/11/12/4693399t1h2758.jpg)
/nginx/o/2013/10/25/2573996t1h4ac6.jpg)
Kolmapäeval Barack Obama ja Angela Merkeli (59) vahel toimunud vestlusest avalikkuseni jõudnu võib kokku võtta umbes nii: «USA, kas sa kuulad mu kõnesid pealt?» – «Ei kuula!» – «USA, kas sa kuulasid mu kõnesid pealt?» – «Ei ütle!»
Ütlemata jätmine ütleb nii mõndagi ning Merkeli kommentaar sellele oli selge ja mõistetav: «Sõprade järele lihtsalt ei nuhita.»
Saksamaa vankumatu juht, kes senistest luureskandaalidest üsna sujuvalt mööda on libisenud, paistab nüüd, kui tuli välja, et USA võis pealt kuulata tema mobiiltelefoni, olevat sügavalt häiritud. Sedasi läheb luuretegevus ebameeldivalt isiklikuks ja küsitavaks, kui suur sõber kuulab, mida sa täna poest tahad, ja eriti veel siis, kui kõik sellest teada saavad. Tundub, et globaalse nuhkimismängu järjekordses setis löödi pall senisest küsitavamale alale, ent ilmselt keerutab ka see vaid pisut tolmu ja sõbrad jäävad sõpradeks.