Eelmisel nädalal lehvitas Eesti Panga kunagine president Vahur Kraft ajakirjanike ees Rödl & Partneri tehtud analüüsiga, milles vaidlustati jaanuaris Eesti Panga poolt VEB fondi auditis tehtud järeldused. Keskpank nimelt leidis oma auditis, et oli saatnud 1995. aastal välja valeandmeid, mis lõid firmale TSL International võimaluse 32 miljoni dollari eest nõudeid realiseerida. Tollase kirja oli allkirjastanud Vahur Kraft, olemasolevad dokumendid aga tõestavad, et tegelikult oli TSL Internationali nõue tollal 0.
Krafti tellitud «analüüsis» toob Rödli juhatuse liige Mart Nõmper välja 11 väidet, mis panevad kahtluse alla keskpanga auditi väited. Eile saatis keskpank riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni palvel vastukirja selle «analüüsi» kohta. Miks ma analüüsi jutumärkides kirjutan? Sest keskpank lükkab oma vastukirjas eranditult kõik Krafti «analüüsi» 11 väidet ümber.
Mõned näited. Krafti «analüüsis» öeldakse, et 1992. aastal oli TSLil 6,8 miljoni eest nõudeid ja selle on keskpank jätnud kahe silma vahele. Keskpank märgib vastuseks, et valeandmetega kiri 32 miljoni kohta loodi 1995. aastal ja siis oli nõude suurus ümmargune null. Kraft: osa dokumentatsioonist ei ole säilinud ja puuduliku info juures ei ole absoluutse kindlusega võimalik midagi väita. Eesti Pank: me pole kindlad, et kõik dokumendid on alles, aga oleme kindlad ja avalikustasime piisavalt dokumente, et TSL Internationali tehtud tehingud on selgitatavad.
Minu isiklik lemmik Krafti tellitud «analüüsis» on etteheide, et Eesti Pank pole suhelnud pangaväliste isikutega, kuigi rahvusvaheline auditi-standard seda eeldaks. Selle etteheitega tuleb välja Vahur Kraft, kellega keskpanga audiitorid vestlesid auditi tegemise käigus.