Heidi Ojamaa

FOTO: Mihkel Maripuu

VEB fondi loomisest ja palju vandenõuteooriaid sünnitanud juhtumisest on möödas 20 aastat. Nüüdseks on selge, et toona riigi panganduse päästmiseks loodud VEB fondi tehtud tehingud ei olnud kõik puhtad. Egas keegi vabatahtlikult pead pakule ei aseta ja nii arvab pangajuht, et tuleb tolmu keerutada.

Eelmisel nädalal lehvitas Eesti Panga kunagine president Vahur Kraft ajakirjanike ees Rödl & Partneri tehtud analüüsiga, milles vaidlustati jaanuaris Eesti Panga poolt VEB fondi auditis tehtud järeldused. Keskpank nimelt leidis oma auditis, et oli saatnud 1995. aastal välja valeandmeid, mis lõid firmale TSL International võimaluse 32 miljoni dollari eest nõudeid realiseerida. Tollase kirja oli allkirjastanud Vahur Kraft, olemasolevad dokumendid aga tõestavad, et tegelikult oli TSL Internationali nõue tollal 0.

Krafti tellitud «analüüsis» toob Rödli juhatuse liige Mart Nõmper välja 11 väidet, mis panevad kahtluse alla keskpanga auditi väited. Eile saatis keskpank riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni palvel vastukirja selle «analüüsi» kohta. Miks ma analüüsi jutumärkides kirjutan? Sest keskpank lükkab oma vastukirjas eranditult kõik Krafti «analüüsi» 11 väidet ümber.

Mõned näited. Krafti «analüüsis» öeldakse, et 1992. aastal oli TSLil 6,8 miljoni eest nõudeid ja selle on keskpank jätnud kahe silma vahele. Keskpank märgib vastuseks, et valeandmetega kiri 32 miljoni kohta loodi 1995. aastal ja siis oli nõude suurus ümmargune null. Kraft: osa dokumentatsioonist ei ole säilinud ja puuduliku info juures ei ole absoluutse kindlusega võimalik midagi väita. Eesti Pank: me pole kindlad, et kõik dokumendid on alles, aga oleme kindlad ja avalikustasime piisavalt dokumente, et TSL Internationali tehtud tehingud on selgitatavad.

Minu isiklik lemmik Krafti tellitud «analüüsis» on etteheide, et Eesti Pank pole suhelnud pangaväliste isikutega, kuigi rahvusvaheline auditi-standard seda eeldaks. Selle etteheitega tuleb välja Vahur Kraft, kellega keskpanga audiitorid vestlesid auditi tegemise käigus.

Eesti Panka kümme aastat juhtinud ja enne seda aastaid keskpangas kõrgel kohal olnud Vahur Kraft ei saa olla VEB fondi osas asjatundmatu. Ta on sel teemal olnud palju kordi ajakirjanike ja ka poliitikute turmtule all. Minu jaoks on murettekitav, et Kraf­t on valmis pehmelt öeldes eksitavate väidetega Eesti avalikkuses vett sogama. Võib-olla on selle taga arvestus, et väga keerulisel teemal ei viitsi inimesed süveneda ja selliselt tekib lõpuks sõna sõna vastu patiseis.

Mis see põhjus ka pole, ei ole selline käitumine aktsepteeritav. Eesti ühiskond on väsinud JOKK-kultuuritusest. Vahur Kraft aga on Nordea panga juht ning pank on asutus, kuhu inimesed ja firmad paigutavad oma sääste. See tähendab, et me peame suutma usaldada pangajuhte. Vahur Krafti käitumine ei tekita usaldust.