Priit Pullerits: raha lendab

Priit Pullerits. Foto: Sille Annuk

Tunnistage üles, kes teist arvas, et Eesti poliitikas on rahaga kitsas? Jah, alles suve lõpus teatas üks parlamendierakond, et on tasunud viimaks kõik senised valimisvõlad. Aega võttis, aga makstud sai – tubli! Ent kõigest kuu-kaks hiljem, vaata aga imet, jääb mulje, et seesama erakond, kel äsja näisid näpud põhjas, ja loomulikult teised suured erakonnad samuti, lausa suplevad rahas.

Vaadake kas või, mida poliitikud järgmise nelja aastaga teha lubavad. Mitmetasandiline ristmik Haaberstisse! Panustame teedesse igal aastal 25 miljonit eurot! Ülemistele ühistranspordikeskus! Teeme Viru tänava kaasaegseks jalakäijate tänavaks! Uus Russalka ristmik! Ehitame Mustamäele uue kiriku, luteri kiriku!

Vau! Võimas. Ei teadnudki, et Eesti poliitikutel on nii suured rahahunnikud võtta, et meile nii uhkeid ja ilusaid asju teha. Tänamatud valijad – nemad veel julgevad nuriseda, et poliitikud midagi ei tee. Kuidas ei tee?! Näete, ütlevad ju väga selgelt ja konkreetselt, et neil on iga aasta ainuüksi Tallinnas võtta veerandsada miljonit eurot tänavate lappimiseks.

Muidugi on see suur raha, mida poliitikud meie heaolu nimel mängu panevad. Ega kiriku ehitamine, näiteks, pole sama kerge nagu ehitada eramuid, mida harilik eesti mees on Soomes kümnete kaupa püsti ajanud. Arusaadav, et tavalisest palgast Haabersti ristmikku ei rekonstrueeri ega Nõmme teid euroopalikuks muuda. Seetõttu, saate ju isegi aru, on väga mõistlik, kui riigijuhtide palk lähiajal tõuseb. Eks minge poodi ja veenduge oma silmaga, kui palju on ehitushinnad aja jooksul tõusnud. Ja olge kindlad, küll tõusevad järgmise nelja aasta jooksul veel.

Arvate, et olen lolliks läinud ega saa aru, et poliitikud ei ehita midagi ju enda raha eest? Loomulikult saan sellest aru. Nagu saan aru ka sellest, et ega nemad isiklikult, oma kätega miskit tee. Nad panevad heal juhul nurgakivi ja kohe kindlasti lõikavad pärast linti.

Aga kui olete näinud valimisreklaame, siis nonde sõnastusest on jäänud ilmeksimatu mulje, et poliitikuil on kusagil (ämma) kapis ja (mustas kile)kotis raha lademes ning nüüd, valimistel, sõltub vaid valijaist, kes poliitikuist saavad oma rahavarusid meie ühiseks hüvanguks kulutama hakata.

Kui poliitikud oleks tõepoolest ausad ja eetilised, oleks nad pidanud valimisreklaamides hoopis alandlikult küsima: kas te, inimesed, usaldate meid, et võtame teie raske tööga teenitud rahast osa ära, et lasta selle eest ehitada teile X ristmik, Y liiklussõlm, Z keskus?

Paraku on ka nende valimiste eel esitlenud poliitikud end jõuluvanadena, kes lubavad tuua kalleid kingitusi. Aga tegelikult, nagu teate, toovad ju jõuluvanad, nagu poliitikudki, teile kinke teie oma raha eest. Ainult et erinevalt jõuluvanadest võivad poliitikud küsida teilt raha juurde, kui puudu tuleb. Või võtavad võlgu, nii et pärast ägame kõik koos noid kingitusi kinni makstes.