Tänavusi kohalike omavalitsuste volikogude valimisi iseloomustab kõige enam sõna «tülgastav».
Urmas Sutrop: tilgastanud nurisõna «tülgastav»
18. oktoober 2013, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda on kasutatud juba nii palju, et sõna ise on muutunud üsna ebameeldivaks.
Seda ei tahaks ei kuulda ega lugeda. Tegemist on nurisõnaga, mida kõik osapooled kasutavad kõigi kohta. Seetõttu ei kõla see sõna kõrgelt eetiliselt positsioonilt igasuguste sigaduste kohta enam veenvalt.
Samas pole see sõna poliitilise sõnavara osaks saanud üleöö. Ka eelmistel valimistel on sel sõnal olnud oma koht.
Guugeldades jäi kohe silma, kuidas Marju Lauristin 2009. aastal ajakirjanikule vastas «Ükskõik kui tülgastav poleks kankaanivatest görlidest ja purjus inimestest ümbritsetud Savisaare kuvand, ei peaks mitte see määrama meie poliitilist valikut» (ÕL 4.11.2009).
Tänavusi valimisi iseloomustab president Toomas Hendrik Ilvese sõnakasutus: «Kahjuks määrib seekordset valimisõhustikku Tallinnas toimuv: demokraatiale võõras, oma mastaapsuselt tülgastav parteiline palagan, mida rahastatakse linnakassast, maksumaksjate heaolu arvelt. See on sisuliselt vargus» (PM 11.10.2013).
Üks linnapeakandidaat Mart Helme kirjutab avalikus kirjas teisele kandidaadile, Eerik-Niiles Krossile, tema tegevuse kohta «Ma ei leia selle kohta muud sõna kui – tülgastav» (Delfi 10.10.2013).
Aitab vast näidetest. Võiksime hoopis mõelda selle üle, mida see sõna tähendab.
Sõnad ja nende ajalugu on nagu põhjatu kaev, kust on võimalik ammutada sõnade sügavamat sisu. Sõna tülgas tähendab tänapäeval jälki, vastikut. Sellest on edasi tuletatud tegusõna tülgas-ta-ma, kus ta-silp näitab põhjustamist, seega on tülgastama tähendus vastikust tekitama ja tülgastav on vastikust tekitav.
Sarnaselt tähendab jootma joomise, söötma söömise ja saatma saamise põhjustamist. Keeleajalooliselt on tülgas suure tõenäosusega sõna tüli (riid, vaen) tuletis, seega tähendab tülgastamine nii vaenu kui ka vastikuse tekitamist. Tülgastama sõnaga on seotud sellest esmapilgul kaugena tunduv sõna tilgastama, mille tähendus on riknema, veidi hapuks minema.
Tilgastanud piim on nii riknenud kui ka vastiku maitsega. Kokkuvõtlikult on tülgastav tegevus selline, mis põhjustab vaenu ja vastikust ning on halvaks läinud nii, et seda ei kõlba tarvitada.
Selle sõna liigkasutamine on ilmne, vahel aitaks hinnangute andmisel hoopis pehmematest ja argisematest sõnadest, nt: linnavara vargus partei ja enda promomiseks ei ole meie ühiskonnas lubatav, ei ole aktsepteeritav, see on taunitav, sobimatu, lubamatu jne.
Vastastikune üliemotsionaalselt laetud sõnadega vehklemine aita meie väitluskultuuri parandada. Kui kõik on omavahel vaenujalal ja tekitavad üksteises ainult vastikust, siis ei ole koostöö meie ühiskonnas võimalik.