Yngve Rosenblad: Nigul tõlgendab statistikaameti andmeid ekslikult

Eesti statistika aastaraamat. Foto: Toomas Huik / Postimees

Statistikaameti peaanalüütiku Yngve Rosenbladi sõnul on Jaak Nigul oma artiklis riigiaparaadi suuruse kohta võrrelnud erinevaid allikaid, mis näitavadki erinevaid asju.

Jaak Nigul oponeerib 15. oktoobril Postimehe arvamusportaalis avaldatud artiklis «Kui suur on riigiaparaat tegelikult?» avaliku teenistuse aastaraamatul põhinevale uudisele riigiaparaadi suuruse kohta. Nigul tugineb statistikaameti tööjõu-uuringu andmetele, mille järgi on avalikus sektoris töötajate arv (2012. aastal 165 000) suurem kui «Avaliku teenistuse aastaraamatus» toodu (138 000), mis põhineb rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi andmetel.

Nimetatud allikad näitavadki aga veidi erinevaid asju – tööjõu-uuringus loetakse kokku kõik töösuhtes olevad inimesed sõltumata nende koormusest ning töökoha tegevusala (ning sektor) määratakse inimeste endi ütluse põhjal. Saldoandmike infosüsteemis lähtutakse aga täistööajale taandatud tööaja summast, st kaks poole kohaga töötajat arvestatakse üheks täistöökohaks. Võttes arvesse, et avalikus sektoris on osaajaga töötamine erasektorist sagedasem, on loogiline, et tööjõu-uuringu järgi on nii avaliku sektori töötajate arv kui avaliku sektori osakaal kogu tööhõives suurem kui saldoandmike järgi.

Avaliku teenistuse aastaraamatu järgi töötas 2012. aastal avalikus teenistuses 27 072 ametnikku, mida Jaak Nigul võrdleb tööjõu-uuringu andmetega. Sagedase eksimusena on ka Nigul tõlgendanud ametnikke tööjõu-uuringu ametialade kaupa toodud hõivatute andmetes kui riigiametnikke. Vaatamata sõnalisele sarnasusele sisaldab ametnike pearühm ametite klassifikaatori  järgi hoopis kontoriametnikke, näiteks sekretärid, administraatorid, tellerid, telefonioperaatorid ja laoametnikud.  Avalikus sektoris töötab nendest kõigist vaid veerand.

Jaak Nigul viitab artiklis märkimisväärsele hõive kasvule avaliku sektori hariduse tegevusalal 2012. aastal võrreldes 2000. aastaga. Hõive kasvas hariduse tegevusalal märkimisväärselt 2000. aastate alguses ja seda eelkõige kõrghariduse tasemel, kus ka õppijate arv neil aastail väga kiiresti kasvas. Viimasel viiel aastal on muutused avaliku sektori hariduse tegevusala hõivatute arvus olnud suhteliselt väikesed  (2008. aastal 55 000, 2012. aastal 57 000).

Hõive on veidi kasvanud «muu koolituse» tegevusalal nii era- kui ka avalikus sektoris, sest elukestvas õppes (koolitustel, seminaridel jms) osalejate arv on aasta-aastalt kasvanud. «Muu koolituse» tegevusala hõlmab näiteks spordi- ja vabaajakoolitust, huvikoolitust, keeleõpet, arvutiõpet jne. Ka koolieelsetes lasteasutustes töötajate arv on veidi kasvanud, sest kuigi kooliealisi on vähem, on lasteaedasid ja lasteaiaealisi rohkem.