Juhtkiri: ootame allkirju

Foto: Urmas Nemvalts

Piirilepe keerulisi suhteid ei muuda

Venemaa president Vladimir Putin andis 7. oktoobril heakskiidu valitsuse kavale sõlmida Eestiga piirilepe, mis tegelikult koosneb kahest eraldi dokumendist: maismaapiiri ja merepiiri lepingust. Seega peaks järgmine samm lepingu jõustumisel olema Eesti ja Vene välisministri kohtumine, kus Urmas Paet ja Sergei Lavrov annavad lepingutele allkirja.

See on kindlasti viimaste aastate olulisim moment Eesti-Vene suhetes; võib muidugi meelde tuletada, et allkirju anti ka kaheksa aasta eest, ning see meid lepinguni tegelikult ei viinud. Seega pole põhjust faktist kõnelda enne, kui lepingud on läbinud ka Eesti riigikogu ja Venemaa parlamendi kahe koja ratifitseerimisotsuse sõela.

Pole põhjust arvata, et Eesti ja Vene­maa keerulised suhted piirilepp­e sõlmimisest kuigivõrd muutuvad. Naabrite vahele jäävad tüliõunaks endiselt erinevad käsitlused ajaloost, vene­keelne kogukond, suhted NATO ja Euroopa Liiduga ning palju muudki.

Piirileping käsitleb vaid piiriküsimust, seda on Eesti rõhutanud igal võimalusel. See tähendab, et piirileppega ei teki Eesti ja Venemaa vahel ühist arusaama sellest, mida tähendab Eesti Vabariigi sünniloos Tartu rahuleping ning mida tähendas Eesti jaoks Nõukogude Liidu vägede sissemarss Teise maailmasõja algul. Uus leping on pragmaatiline käik – piir asub seal, kus ta praegu reaalselt on, ning parem on see seis fikseerida dokumentides kui jätta kõik lahtiseks ning loota mingile imele, mis taastaks Eesti jaoks varasema piirijoone.

Leppega või ilma, endiselt jälgitakse Eestis terava tähelepanuga igat Vene sõjaväeõppust meie läheduses, ning Venemaal igat sammu, mis tahab muuta siinsete venekeelsete inimeste status quo’d. Provokatiivsed väljaütlemised Balti riikide aadressil jäävad Venemaa välispoliitika arsenali ka edaspidi, sest need sõltuvad režiimist, mis vaatamata piirisõbralikkusele pole Eesti-sõbralik.

Neil päevil tasub jälgida kasvõi Leedus toimuvat. Leedul ja Venemaal on piirilepe sõlmitud ja kehtib juba kümme aastat, ometi ei takista see Venemaad Leeduga kaubandustõkete kaudu suhteid pingestamast, et mõjutada idapartnerlust Kremlile soodsalt. Skeptiliseks teeb ka käimasolev Venemaa inspektsioon Eesti kala- ja piimatööstustes. See pole midagi erakordset, kuid Leedu sündmuste taustal ja piirileppe sõlmimist oodates on see siiski tähelepanuväärne, ja mitte heas mõttes.

Ometi on kokkulepitud piir riikide vahel oluline rahvusvahelise õiguse seisukohast. Postimehe ajakirjanik Argo Ideon kirjutas tänavu aprillis, just piirileppe taassünni alguses: «Tülidest ja etteheidetest ei saa meie vahel nagunii mingit puudust olema. Täiskasvanud naabrid suudavad aga mõistlikult kokku leppida, et ühine trepikoda oleks lukus, valgustatud ja et kumbki seda prügilana ei kasuta.»

Niisiis, on tõepoolest võimalik, et kaks riiki Läänemere ääres on saanud täiskasvanumaks.