Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Tõnis Kõiv: Tarand solvas kõiki Peetri elanikke

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
TÕNIS KÕIV
TÕNIS KÕIV Foto: Valimised

Eesti esindaja Euroopa parlamendis Indrek Tarand on Postimehe veebiversioonis avaldatud artiklis solvanud kõiki Peetri elanikke…

Mitte kellelgi ei ole õigust solvata inimesi, kes on soetanud omale kodu, sellesse raha ja aega investeerinud, endale ja oma lastele õdusa elukeskkonna loonud, isegi europarlamendi liikmel mitte. Kahjuks on aga Euroopa parlamendi liige seda avalikult teinud ning peaks vabandama koduomanike ees.

Peetrisse või Järvekülla või kuskile mujale omale kodu soetanud inimesed on hoopis lugupidamist ja tunnustamist väärt, et nad on investeerinud omale (perele) kodu loomisesse. Peetri alevik (ning samuti naaberkülad) on kasvav ja üha kvaliteetsema elukeskkonnaga asum, meil on olemas nii kool kui lasteaed (lähitulevikus avatakse teinegi), rääkimata erinevatest muudest teenustest (näiteks novembris avatav Peetri Selver). Mitmed erinevad bussiliinid pakuvad mugavat ühendust kesklinnaga. Kahjuks ei ole europarlamendi saadik viitsinud neid lihtsaid tõdesid endale selgeks teha.

Osaliselt venekeelsete kirjadega traataed Ülemiste ümber on kui viimane märk okupatsioonist, mil sellised liikumist piiravad okastraataiad olid kõikjal. Indrek Tarand soovib selle okupatsiooni põlistamist. Ta on langetanud maski ning selle tagant paistab lihtlabane ülbus ja üleolek teiste inimeste, sh eriti peetrikate suhtes.

Omades positiivset ellusuhtumist on mul muidugi heameel tõdeda, et ainult pea kaks kuud läks aega, enne kui eurosaadiku pähe jõudis teadmine, et peetrikad soovivad järve kaldal liikuda, mitte sees.  Pea kaks kuud valetas Indrek Tarand silmagi pilgutamata, et peetrikatel on soov järvest supluskoht teha. Tore muidugi, et tõde lõpuks kohale jõudis, aga kuhu jäi vabandus senise valetamise eest?

Riigikogu võtab vastu seadusi. Hea õigusloome tava ütleb, et seadus või isegi selle muudatus peab olema põhjendatud, lahti seletatud ja muud moodi sisustatud korraliku eeltööga. Ülemise järve avamine ehk järve ümber asuv sanitaarkaitsetsooni sisu ja ulatuse muutmine ei käi teistmoodi. Ikka läbi eeltöö ja analüüsi, mida saadab avalik arutelu. Eesmärgiks on ju tark lahendus, mis toodab juurde inimestele elukvaliteeti, mitte kelleltki midagi ära võttes.

Soovitus oponentidele – püüdke natukenegi oma väiteid põhjendada, argumente leida, lihtsalt demagoogia, solvangute ja valedega kaugele ei jõua.

Tagasi üles