Millal siis ikkagi algab uus sajand?, PÄEVA KIRI

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

JAAN METSAVEER ,

Tallinn

Sajandivahetuse aeg tekitab jätkuvalt probleeme. Tundub, et segaduse põhjuseks on selliste lähedaste mõistete nagu ajavahemik ja hetk ning nende kirjeldamiseks kasutatavate järgarvude ja põhiarvude segiajamine. Lisaks veel tõsiasi, et sageli öeldakse kahetuhandenda aasta asemel aasta 2000, millel pole aga ajaarvamisega seoses mingit sisu.

Järgarvud on esimene, teine, kolmas jne ning neid kirjutatakse eesti keeles araabia numbritega, mille järel on punkt, või siis rooma numbritega. Järgarve kasutatakse põhiliselt loenduvate hulkade elementide loendamiseks või nende järjestamiseks. Järgarvu nullis ei ole olemas. Loendamine algab esimesest elemendist: kui näiteks hulgas on kümme elementi, siis viimane element on kümnes; kui hulgas on kaks tuhat elementi, siis kahetuhandes. Ajaarvamisel on loendatavateks elementideks ajavahemikud.

Meid huvitaval juhul on ajavahemikeks aastad, kümnest aastast koosnevad kümnendid, sajast aastast koosnevad sajandid jne. Kümnendi viimaseks aastaks on kümnes aasta, sajandi viimaseks aastaks sajas aasta ning aastatuhande viimaseks aastaks tuhandes aasta.

Põhiarvud seevastu on null, üks, kaks, kolm jne ning neid kirjutatakse araabia numbritega ilma punktita. Paljudes teistes keeltes, k.a inglise keeles, kirjutamise viisis sellist vahet ei tehta, mille tõttu kirjutusviisi järgi alati ei saa öelda, kas tegu on järg- või põhiarvuga. Ajaarvestuse pidamisel põhiarvude abil fikseeritakse hetk. Näiteks inimese vanusest rääkides me kasutame tavaliselt põhiarve. Kui inimene saab 45-aastaseks, siis tähendab see seda, et kätte on jõudnud hetk, millal tema sünnist on möödunud 45 aastat ning algab 46. eluaasta.

Uus, 21. sajand algab samuti siis, kui kätte on jõudnud hetk, millal ajaarvamise algusest on möödunud 2000 aastat ning algab 2001. aasta.

Selline mõlema, nii järg- kui ka põhiarvude süsteemi kasutamine ei ole iseloomulik ainult ajaarvamisele, vaid näiteks ka kauguste arvestamisel. Liiklussaates võime sageli kuulda, et avarii juhtus näiteks 43. kilomeetril. Põhiarvude süsteemis tähendab see, et kauguse arvestamise nullpunktist on sinna 42 kilomeetrit ja veel teatud hulk meetreid. Nii nagu sõnakombinatsioonil aasta 2000 ei ole ajaarvamisel mingit sisu, nii ei ole seda ka sõnakombinatsioonil kilomeeter 43 kauguste arvestamisel.

Head pidutsemist nii 2000. aasta saabumisel kui ka sajandivahetusel, 2001. aasta saabumisel. Pidulembelistel inimestel aga tasuks võtta siit eeskuju ja hakata pühitsema näiteks 49-aastaseks saamisel viiekümnenda eluaasta kättejõudmist ja siis aasta hiljem 50-aastaseks saamist.

Tagasi üles