HELJO PIKHOF,

Mõõdukate naiskogu juhatuse liige

Lõpuks ometi on poliitikud asunud pöörama teravdatud tähelepanu demograafilisele situatsioonile Eestis. On ka põhjust. Kui aastal 1987 sündis Eestis 25 086 last, siis aasta tagasi kaks korda vähem ehk 12 626 last. Kui nii peaks jätkuma, on Eesti järgmise sajandi keskel eestlastest tühi.

Seega ripub Eesti kui rahvusriigi tulevik küsimärgi all. Praeguse valitsuse tegevuses pole seni olnud näha erilist hoolimist Eesti perest ja iibest. Lapsed ei ole ju valijad ning Toompeal pole karta nende meeleavaldusi.

Eesti riigi püsimajäämiseks on vaja eestlasi. Eestlasi ei saa ju välismaalt importida, neid tuleb kohapeal sünnitada.

Poliitikute poolel on märgata siiski esimesi ponnistusi lastega perede olukorra parandamiseks. Nii on välja pakutud tulumaksuvaba miinimumi sidumine laste arvuga perekonnas. Kuid sellest üksi ei piisa - see kindlustab parema sissetuleku vaid keskmisest kõrgema sissetulekuga peredele.

Samas elavad paljud lastega pered keskmisest vaesemalt. Maksuvaba miinimumi sidumine laste arvuga ei aita neid peresid, kus vanemad on töötud, kus üks vanematest või mõlemad vanemad saavad miinimumpalka, elavad maal, on invaliidid, on saadetud palgata või osaliselt tasustatavale puhkusele.

Arengupartei liider Andra Veidemann on demograafilise situatsiooni pärast südant valutades toonitanud, et Eesti ühiskonna suurim rikkus on laps.

Arengupartei on välja käinud eelnõu, mille eesmärgiks peaks olema lastega perede olukorra parandamine. Selle eelnõu kohaselt maksaksid kahe lapsega pered tulumaksu senisest poole vähem ja pered, kus on kolm või enam last, oleksid tulumaksu maksmisest täielikult vabastatud.

Mõnele perele võiks selline maksumaksmiskord tõesti kasulik olla. Aga mitte neile, kes kõige enam abi vajaksid - vaestele peredele.

Arenguparteilased peavad kõige enam kaitset vajavateks (ehk eriti väärtuslikeks) neid lapsi, kes on sündinud traditsioonilistes, kahe vanemaga perekondades. Vähem toetust vajavateks (ehk vähemväärtuslikeks) peetakse selles eelnõus aga neid lapsi, kellel ei ole traditsioonilist perekonda - üksikvanemate lapsi.

Ka Koonderakonna poolt pakutud tulumaksusoodustus pakub paremat toimetulekut nende perede lastele, kus lapse kasvatamisest võtavad osa mõlemad vanemad. Leian, et ühiskonna toetus lastele ei peaks olema sõltuvuses nende vanemate palga suurusest.

Et väärtustada lapsi on vaja eelkõige tõsta lastetoetuste suurust ja panna lastetoetuse suurus sõltuvusse miinimumpalgast, et oleks tagatud lastetoetuste iga-aastane kindel ja mõistlik tõus.

Lastetoetuse miinimumpalgast sõltuvusse seadmisel võiks lastetoetus esimesele lapsele olla 30 % miinimumpalgast, teisele lapsele 40 % ja igale järgnevale 50 % miinimumpalgast.

Et väärtustada laste kasvatamisega tegeleva vanema tööd, tuleks seni kasutatav mõiste «ülalpidamistoetus» ümber nimetada vanemapalgaks. Vanemapalka peaks maksma ühele lapsevanematest esimese ja teise lapse puhul lapse sünnist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Vanemapalga suuruseks peaks olema vähemalt riigis ametlikult kehtestatud miinimumpalk. Riik peaks maksma vanemapalgalt ka sotsiaalmaksu, et tagada lapsi kodus kasvatanud vanemale kodus oldud aastate eest pensionieas pension.

Et muuta suhtumist lastesse ja lapsi kasvatavatesse peredesse, kutsun nii poliitilistesse kui mittepoliitilistesse naisteühendustesse kuuluvaid naisi avaldama arvamust avalikult. Mida oleks vaja Eestis teha teisiti, et naine (perekond) tajuks ühiskonnapoolset tunnustust ja abi laste kasvatamisel.