Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Kas telesõjad on veel võimalikud?, Telekanalid peavad reklaami suhtes uuesti kokku leppima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

TOOMAS LEPP,

ETV peadirektor

Telesituatsioon Eestis on hetkel rahulik tänu Eesti Televisiooni ja kolme eraõigusliku telejaama - TV 1, Kanal 2 ning TV 3 - vahelisele lepingule. Dokument, mis sõlmiti 1997. aasta novembris kehtivusega 31. august 1999, määrab summa, mille kolm eratelejaama maksavad ETV-le selle eest, et viimane reklaamiaega ei müü. Küll aga lubab leping ETV-l piiramatult vastu võtta sponsortoetusi. Lepingujärgselt laekub 1999. aastal ETV-le üle 20 miljoni krooni. See summa ei taga ETV 1999. aasta eelarve täitmist.

Kindlustamaks Eesti Televisiooni tulude laekumise, peab ETV alates 1. septembrist 1999 reklaamiaja müümist jätkama või sõlmima uue lepingu erajaamadega. Kui suureks võib uue lepingu maht kujuneda, sõltub paljudest teguritest, millele oleks aeg mõelda juba praegu. Need tegurid on: Riigikogu poolt kinnitatav toetuse suurus ETV-le, tegevuslubade olemasolu Kanal 2-l ja TV 3-l, kõigi eratelejaamade ühine soov lepingut uuendada, ringhäälinguseadusesse viidavad parandused.

Äge võistlus ja vahel ka võitlus eratelede vahel Eesti ahtakese reklaamituru pärast kestab. Sellel aastal jagatakse televisioonide vahel umbes 170 miljonit krooni. Prognoos järgmiseks aastaks on 220 miljonit krooni. Kui ETV müüks järgmisel aastal reklaami, siis teeniks ta vastavalt oma turuosale 80-85 miljonit.

Ringhäälingunõukogu ei võtnud endale 1997. aastal vastutust eespool nimetatud leping alla kirjutada. Kui ETV peadirektor selle riski võttis, siis eesmärgiga tervendada telesituatsiooni ja tõestada auditooriumile, et reklaamivaba programm on paremini jälgitav ning kommertsivaba programmisuunitlus on avalikule teleteenusele kohasem. EBU juhtivad ringkonnad on selle lepingu põhimõtteliselt heaks kiitnud, öeldes, et kui televisioonide omavaheline konsensus lubab ETV-l paremini omi eesmärke täita, siis on see tervitatav. Samas ei näe EBU president ega ka peasekretär mingit mõtet reklaamiraha niisama erasektorile loovutada. ETV finantseerimisel 1999. aastal riski suurendada pole minu arvates võimalik.

Rahaasjad paika

Minu arvates on saabunud aeg, et Riigikogu võtaks kindla seisukoha avaliku ringhäälingu finantseerimise põhimõtete kohta. ETV on esitanud rahandusorganeile 1999. aasta eelarve, mille ringhäälingunõukogu on kinnitanud. Nõukogu on esitanud Riigikogule ka omapoolse seaduseelnõu, mis tagaks avalikule ringhäälingule stabiilse finantseerimise. See sätestab, et Eesti Televisiooni ja Eesti Raadiot finantseeritakse riigieelarvelisest toetusest, mille suurus vastab vähemalt 0,34% riigi maksutuludest Eesti Raadio ja 0,46% riigi maksutuludest Eesti Televisiooni toetuseks.

Eelnõu seaduses fikseerimine tähendaks ETV-le ja ER-le täielikku sõltumatust poliitilisest hetkesituatsioonist ning võimaluse pikemalt ette planeerida stabiilne ning ühiskonna vajadusi arvestav ringhäälingu areng. Kuigi ETV on oma programmis 1998. aastal selgelt suurendanud eestikeelsete saadete (omatoodangu) hulka, vähendanud töötajate arvu ning kulutusi ning asetanud kultuuri- ning publitsistlikud programmid primetime’i, ei ole programmi planeerimine veel täielikult allutatud ühiskonna teenimisele. Programm lähtub võistlusest auditooriumi eest teleturul, sest stabiilne finantspoliitika avaliku ringhäälingu jaoks, nagu ka meediapoliitika, Eestis puudub.

Auditoorium kui argument jääb alatiseks mis tahes telekanali hindamiskriteeriumide hulka. Võistlus vaatajate pärast ei kao päriselt kunagi, kuigi see võistlus võiks olla mõistlikum, kui Eesti riik ei pidanuks/peaks vajalikuks ringhäälingulube jagada hulgi ning võtaks arvesse nii Skandinaaviamaade kui ka Lääne-Euroopa kogemusi just vaatajate, mitte väliskompaniide huvide eest seismisel. ETV kindel liidriroll säilib ka tulevikus, küsimus on ainult, kas puhtalt ühiskonna teenrina või kommertsturul kaasavõistlejana. Viimane situatsioon on kõigile tuttav: ETV enne 1998. aastat ehk Always Teiega, mis muidugi ka sisaldab avalikku teenust, ainult et vere hinnaga.

ETV arengusuundades nähakse ette programmi mahu suurendamine 1999. aastal 6000 tunnini aastas ning 2000. aastal 24 tunnini ööpäevas, kusjuures kõikidel Eesti teleperekondadel peab olema võimalus vastu võtta kvaliteetset PAL signaali NICAM stereoheliga. 1999. aastal luuakse ETV New Yorgi ja Moskva korrespondendipunktid lisaks 1998. aastal asutatud Brüsseli ja Pärnu korrespondendipunktidele.

Milline saab olema liider

Aastaks 2000 väheneb ETV kollektiiv 350 töötajani ning ca 7-9 protsenti eestikeelsetest saadetest ostetakse sisse Eesti tootjatelt. Juba sellel hooajal alustame viipekeelsete ning lasteuudistega, suurendame venekeelsete saadete mahtu. ETV järgmise hooaja märksõnaks on kohalolek. Me peame jõudma kõikjale ning edastatav informatsioon saab olema adekvaatne ning professionaalne. ETV peab teenima oma vaatajaid.

Sooviksin valitsuselt ja Riigikogult selget meediapoliitikat, st kindlaid otsustusi, kas paranduste näol ringhäälinguseadusesse või uue seaduse valmimist kiirendatud korras, mis asetaks Eesti väärilisele kohale Euroopa kontekstis ning võtaks seisukoha avalikkust teeniva ringhäälingu finantseerimise kohta. Sellest sõltub kogu televisiooni areng Eestis.

Tagasi üles