/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)
/nginx/o/2010/04/23/354757t1h83be.jpg)
Alates Islandi vulkaanipursete algusest elas Eesti välisministeerium Islandi väljakul hirmu all. Vääramatu loodusjõud seadis kahtluse alla, kas nende pikk töö kõrgekaliibrilise rahvusvahelise ürituse nimel lõpuks üldse täkke läheb.
Paeti peo uhkeim külaline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO välisministrite kohtumise toimumine oli suure küsimärgi all veel teisipäeva õhtul. Absoluutselt viimasel minutil ehk kolmapäeva hommikul otsustasid loodus ja kõrgemad lennuohutusametnikud siiski Eesti diplomaatidele halastada ning anda neile võimaluse kolm päeva hinge tõmbamata tööd murda.
Hoolimata suurest koormusest ja ka seesolijate jaoks ebamugavatest reeglitest liikusid neljapäeval ja reedel Tallinna südalinna tarastatud turvaperimeetris ringi kaunis rahuloleva näoga inimesed.
Eesotsas ilmselgelt just-just juuksuris käinud peoperemehe Urmas Paetiga, kes tormas kohtumiselt kohtumisele nii särava näoga, nagu oleks tal ühekorraga käsil sünnipäeva ja lotovõidu tähistamine.
Tõsi, ühe n-ö uude Euroopasse kuuluva väikeriigi välisministri jaoks peakski selline sündmus olema midagi enamat kui mõni sünnipäev või kopsakas lotovõit. See on tema pidu, kus talle osutavad isiklikku tähelepanu kõigi praeguses läänemaailmas tähtsaks peetavate riikide kolleegid.
Lisaks õigusele tulijaid peremehelikult tervitada sai Paet privaatsed aruteluminutid näiteks NATO peasekretäri Andres Fogh Rasmusseni, Prantsuse välisministri Bernard Kouchneri, Afganistani välisministri Zalmai Rassouli ja Austraalia välisministri Stephen Smithi seltsis.
Peo kroonijuveel oli aga vaieldamatult Ameerika Ühendriikide välisminister Hillary Clinton. USA presidendi Barack Obama kõrgeim saadik, keda ootasid sel nädalal endale palavalt külla ka näiteks soomlased, kuid kelle jaoks ta tuhapilve tõttu siiski kättesaamatusse kaugusse jäi.
Ja kelle peatne siia saabumine pani mõningatel andmetel isegi hiljuti omal tahtel kohalt lahkuda otsustanud Läti välisministri Māris Riekstiņši ameti mahapanekuga kõigest hingest venitama.
62-aastane Clinton ei jätnud narritamata äsja 36. sünnipäeva tähistanud Eesti kolleegi tolle nooruse pärast ega ka ütlemata neid lauseid, mida ta arvas suure liitlase poolt halva geopoliitilise asukohaga pisiliitlasele vaja minevat.
USA välisminister kuulutas kohe sissejuhatuseks uskuvat, et eestlaste mälestused Nõukogude okupatsioonist elavad nende hinges ikka veel. Kinnitas, et NATO aluslepingu artikkel 5 pole kehtivust kaotanud ning ükskõik, mida Washington ka Moskvaga koos teha ei üritaks, Tallinn pole hind, mida ameeriklased oleksid valmis selle eest maksma.
Kaunistuseks koogile said tänusõnad selle eest, et Eesti on käitunud kõige hullemate kohtadeni järgneva truu liitlasena ameeriklaste viimatistes sõdades ning tõestanud enda näitel, et NATOsse tasub uusi liikmeid võtta.
«Ainus kahetsus, mis mul on, on see, et pidin osalema koosolekutel, selle asemel et nautida taas kord Tallinna,» tunnistas Clinton eile antud viimasel pressikonverentsil. Ilmselt pole vähemalt siin kellelgi midagi selle vastu, kui ta sobiva pausi tekkimisel ka neljandat korda elus Eestisse tuleb.