Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PÄEVA KIRI
ALEKSEI GLUHHOV, Venemaa suursaadik Eestis
Ma ei saa ennast arvata Eesti iseseisvuse vastaste leeri, kuna esindan siin Venemaad, riiki, mis pole sugugi vaenulik teie maa suhtes. Just nimelt sellepärast asetab Vene saatkond 9. mail pärjad mälestusmärkide jalamitele Tõnismäel, sõjaväekalmistul ning seejärel ka Tartus. Järgmisel päeval avaldan ma koos Eesti veteranidega austust nende eestlaste ja venelaste mälestusele, kes hukkusid Velikije Luki all.
Nende ürituste mõte ei ole mitte selles, et koguda mälestusmärkide juurde kritikaane ja rahulolematuid. Sel päeval tähistavad eestlased ja venelased Euroopale ühist fashismi üle saavutatud võidu päeva ning mälestavad langenuid. See on ka leppimise päev.
Postimehe autoril Vahur Madel tuleks endalt küsida, kas ta loeb ennast fashisimivastase koalitsiooni vastaste või pooldajate hulka. Õigus esitada talle sama küsimus on ka ameeriklasel, prantslasel või poolakal.
Tahaksin meenutada mälestusmärkide mahavõtjatele, et faktiliselt on Venemaa ja Eesti vahel allakirjutamiseks valmis sõjaliste ja muude mälestusmärkide säilitamise ühine kokkulepe. See kokkulepe leiab endale koha teiste koostöö- ja heanaaberlike suhete dokumentide hulgas, mis on sõlmitud meie riikide vahel.
Veel ühest asjast. Ma ei soovitaks tõsta kilbile 1944. aasta sügisel Eesti iseseisvuse eest peetud võitluse teemat. Vastasel juhul meenub, et SS-mundrisse rõivastatud eestlased, Saksa relvad käes, viisid Venemaal läbi karistusoperatsioone rahulike elanike vastu ning seisid teiste eestlaste vastas, kes olid rõivastatud teise mundrisse ning kellel olid Nõukogude relvad käes.
Kutsun üles sel kõigile eurooplastele pühal päeval mitte sõdima mälestusmärkidega ning mitte suhtuma halvasti neisse, kes säilitavad oma mälus koledat sõda.