Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
JÜRI ADAMS,
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni aseesimees
15. aprilli sümpaatse juhtkirja «Kümme aastat hiljem» eelviimases lõikes on olnud probleeme nii üldkasutatava poliitilise terminoloogiaga kui kümne aasta taguse ajaloo täpsema tundmisega.
«Äärmusrühmitused» poliitilise terminina tähendab selliseid, mis on kas vägivalda pooldavad või demokraatia ning sallivuse vastased, või kõike korraga. See iseenesest ei ütle midagi ei rühmituse suuruse ega mõju kohta, kuigi normaalses poliitilises kliimas on nad tavaliselt poliitilise skaala äärtel ja mitte eriti suured.
Võru noortekolonn aastatel 1987-89 oli küll suhteliselt väikesearvuline, kuid kindlasti mitte äärmusrühmitus. Noortekolonn propageeris neidsamu vabaduse ja rahvusliku enesemääramise poliitilisi ideesid, mis järgnevatel aegadel said domineerivaks kogu Eestis. Noortekolonni ei saa paigutada samasse ritta Interrindega, mis oli äärmusrühmitus küll, aga tekkis veidi hiljem EKP lagunemise ühe produktina.
Aprillis 1988 Interrinnet veel ei olnud ja sel ajal oli Eestis ainult üks silmapaistev äärmusrühmitus - valitsev EKP, mis alles veebruaris oli Tartus kasutanud rahva vastu jõudu ja meeleheitlikult jätkas võitlust demokratiseerumise vastu.
Selle võitluse üks osa oli katse kleepida oma vastastele külge äärmusrühmituste silti.