Riiast võib kujuneda lumepalliefekt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EINO TAMM,
Riigikogu väliskomisjoni esimees (Koonderakond)
Isikud, kes on jälginud Venemaa suhtumist Balti riikidesse, teavad, et juba mitu kuud püütakse näidata Lätit kui venekeelse elanikkonna peamist diskrimineerijat.
Võibolla oli see juhus, kuid fakt jääb faktiks, et 3. märtsil toimus Riias põhiliselt vene keelt kõnelevate pensionäride registreerimata meeleavaldus kommunaalteenuste hindade tõstmise vastu, mille kontrolli alla saamiseks kasutati politseijõude. Videosalvestused ja fotod sündmusest jõudsid ülikiiresti Venemaa pressi ja sealtkaudu üle maailma.
Kellele on pinge kasulik?
Talle omasel jõulisel moel reageeris riigiduumas Liberaaldemokraatliku Partei liider Vladimir Zhirinovski. Läti peaminister Guntars Krasts ei välistanud, et meeleavaldus võis olla Venemaalt initsieeritud. Sellele reageeris Venemaa peaminister Viktor Tshernomõrdin omakorda õli tulle valava väitega, et niimoodi mõtleva kolleegiga ei saagi kunagi normaalseid suhteid arendada.
Otsides vastust ajakirjanduslikust taustinfost, kerkisid mu teadvusesse ühelt poolt paralleelid Mahtra sõja kujuteldavatest algushetkedest, teiselt poolt aga juhuslike asjaolude saatuslikust koosmõjust, mis hukutasid Estonia laeva. Nagu ikka, võis pressiväljaannetes Riia sündmuse kohta leida samale allikale viidatuna erinevaid tsitaate.
Venemaa ajakirjanduses avaldati kõrvuti objektiivse informatsiooniga ka spekuleerivaid «analüüse», kus Läti politsei käitumist võrreldakse fashistide omaga ja meenutati Rootsis ilmunud teadet läti leegioni veteranide kavandatavast kokkutulekust.
Siit edasi mõeldes polegi üllatav, et president Boriss Jeltsini pressiesindaja tõi mängu majandussanktsioonide kasutamise vajaduse Läti suhtes. Mõnigi kord on Venemaal sellist «riikidevahelise suhtlemise meetodit» argumenteeritud väitega, et «USA teeb oma mõjusfääri riikidega alati nii».
Ees on olulised sündmused
Lõpuks polegi oluline, kas kumminuia viibutati üks kord või enam. Tuleb nõustuda president Guntis Ulmanisega, et tekitatud konflikt võib pidurdada Lätis alanud muukeelse elanikkonna kiirema integreerumise protsesse ja see on vägagi kahetsusväärne.
Usun, et lumepall sulab, kuid tekitab oma veeremise teel mitmeid kahjustusi.
Peab silmas pidama, et tulekul on mitu Lätile olulist sündmust: lõpeb Skrunda radarijaama kasutamiseks venelastega tehtud leping, lõppetappi on jõudnud ettevalmistused piirilepingu sõlmimiseks Venemaaga ning Euroopa Liidus valmib uus üksikasjalikum hinnang Läti sobivusest täisliikmeks. Samuti on Lätis varsti parlamendivalimised.
Maailma silmis on Balti riigid suuresti üks tervik ja tekitatud kampaania teravdab tähelepanu ka Eesti suhtes.
Kui nüüd tõepoolest keegi kutsub üles analoogsete miitingute korraldamisele Eestis, on tegemist juba kavakindla stsenaariumiga.
Loodan siiski, et tüli Läti ja Venemaa vahel ei veni pikaks ja positiivne suhtumine jääb peale ka meie lõuna- ja idanaabrite suhetes.