Eesti Televisioon oli ja on sõltumatu ning jääb sõltumatuks

TOOMAS LEPP

ETV peadirektor

Postimehes läinud reedel ja laupäeval ilmunud artiklis ja juhtkirjas tuntakse muret, kas ETV, saades kaitseministeeriumilt raha teatavaks saatesarjaks, ei hakka mitte tema laulu laulma. Tõepoolest, probleem on olemas.

Pean ETV kõige tähtsamaks funktsiooniks pakkuda ühiskonnale avalikku teenust. Selle teenuse kvaliteet, ulatus ja osaliselt ka toimetuslik sõltumatus on seotud ETV finantseerimise viisiga. Pean ideaalseks olukorda, kus ETVd kui rahvuslikku televisioonikanalit finantseeritakse peamiselt rahvalt tulevast lubamaksust.

Ringhäälinguseadus, mis reguleerib ETV teatavaid funktsioone, lubab ETVd finantseerida riigieelarvest, reklaamist ja muudest tuludest. Nagu lugejad ilmselt juba on hoomanud, 1998. aastal ETV reklaamiaega ei müü. Sõltuvuslikust aspektist on see suur edasiminek. Reklaamitellija ei saa enam mõjutada programmi planeerimist. Riigieelarve seaduse alusel eraldatav toetus jätab aga ETV alati kaudselt sõltuma nii täitev- kui ka seadusandlikust võimustruktuurist.

Seaduses lubatud muud sissetulekuallikad lubavad ETVl kasutada absoluutselt kõiki võimalikke seaduslikke majandamisviise, sealhulgas ka teenuste osutamist mistahes ministeeriumile. Iseasi on toimetuslik sõltumatus. Siin ei saa olla teistpidi arvamusi kui üks: Eesti Televisioon otsustab ise ja ainult ise oma programmi ja saadete sisulise külje.

Pean avalikule televisioonile äärmiselt oluliseks absoluutset sõltumatust ja olen tänulik, kui meie ajakirjandus juhib võimalikele möödalaskudele tähelepanu.

Veidi hetkeolukorrast

Kahjuks on eelmine ETV juhtkond sõlminud mitmeid sõltuvaid lepinguid. Näiteks maksab Liikluskindlustusfond kõik saate «Liikluspeegel» otsekulud, sotsiaalministeerium saatesarja «Terviseks» kulud, justiitsministeerium laupäeval algava saatesarja «Riigiks saamine» kulud. Välisministeerium, mitmed maavalitsused on ETVd materiaalselt abistanud jne. Iseasi muidugi, kas need tellimused, abistamised jm suhted saatetegijaid ka tegelikult on mõjutanud ehk kas tellijate laulu lauldakse. Vaatame ikka saate ära ja siis kritiseerime.

Kahjuks ei ole viimasel ajal olnud Eesti Televisioonis saatesarju maaelust ega ka riigikaitsest. Pean äärmiselt oluliseks, et selle võla rahva ees likvideeriksime.

Olen neist soovidest tõepoolest vestelnud ka ministeeriumi inimestega ja saanud positiivseid vastuseid. Samuti tegin ülesandeks toimetaja Erik Boltowskile esitada omapoolne kaitseteemalise saate idee. Idee oli suurepärane. Sain lausa kindralmajor Johannes Kerdilt ja Kaitseliidu ülema asetäitjalt Lui Jaansonilt soovituskirja Boltowski ettepanekute suhtes. Kas nüüd on ETV sõltuv ka kaitseväe juhatajast ja Kaitseliidust? Küllap veidi on. Me ei soovinud ka kaitseministeeriumipoolset finantseerimist.

Soov teavitada rahvast

Sellepärast otsustasimegi ETV peatoimetaja Mariina Mälguga läinud reedel välja kuulutada konkursi (vähempakkumise) videofirmadele kaitseküsimusi lahkava saatesarja tootmiseks ETV finantseerimisel. Kahju ainult, et Postimehe ajakirjanikud ei teadnud seda enne oma juhtkirja kirjutamist.

Loomulikult on ETVl hea meel, kui ministeeriumid soovivad oma rahakotti avada. On ju nende ülesanne samuti oma tegudest rahvast teavitada ja selleks on riigikogu ka neile raha eraldanud. Iseasi on, et ainult ETV üksi otsustab selle üle, mis eetrisse läheb. Isiklikult pean ideaalseks olukorda, kus ETV muid tulusid ei saa ning rahvalt saadud rahaga pühenduks ainult rahva teenimisele, st avaliku teenuse osutamisel ei rakendata turumajanduslikke põhimõtteid.

Veel lisaksin, et ringhäälinguseadus annab siiski põhiseaduslikele organitele õiguse ETVs edastada muutmatul kujul omi ametlikke teateid. Loodan, et need ametlikud teated ei võta siiski saate kuju. Soovin, et vabariigi valitsus võtaks alanud aastal tõsiselt rahvusringhäälingu seaduse tegemist. Tuleb määratleda reklaamivaba Eesti Televisiooni kui rahvusringhäälingu sõltumatuse hind.