P, 27.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pintsaku õmblemisest nööbi külge

NN
Pintsaku õmblemisest nööbi külge
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
TÕNU TEE

Tõnu Tee on Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees/peadirektor.

Teede- ja sideministeeriumi välja pakutud telekommunikatsiooniseaduse eelnõu järgi loodaks Eestis uus amet - sideamet, mille peadirektor saaks piiramatu õiguse sekkuda telekommunikatsiooniettevõtete tegevusse. See on lubamatu!

Pikema jututa on selge, et 1991. aasta sideseadus on tänaseks vananenud. Kuid tõe huvides märgin, et siiamaani ei ole praegu kehtiv seadus takistanud telekommunikatsiooni edukat arengut Eestis. Aeg aga on edasi läinud ning alati saab ja tuleb teha paremini. Kahjuks valmistas uue seaduse eelnõu mulle pettumuse.

Olen arvamusel, et praegusel kujul esitatut ei saa võtta aluseks Eesti Vabariigi telekommunikatsiooniseaduse loomisel. Selle koostamisel on lähtutud pôhimôtetest, mis ei ole kooskôlas käesoleval ajal rakendatavate üldtunnustatud vaba turumajanduse printsiipidega.

Seaduse projekti koostamisel on ilmselt aluseks vôetud Inglismaal kehtiv vastav seadus. Sellise valiku otstarbekus on aga küsitav. Rahvusvahelise ajakirja «Mobile Communications» viimase, novembrikuu, numbri juhtkirjas kritiseeritakse teravalt Inglismaa telekommunikatsiooni seadust ja Inglismaa sideameti (Office of Telecommunication) juhtimisstiili. See 1984. aastal koostatud seadus on ajale jalgu jäänud. Ka autoriteetne ajakiri kinnitab, et lähiajal seisavad Inglismaal ees suured muutused. Imestama paneb, et meie otsime eeskuju telekommunikatsiooni ja selle reguleerimise eilsetest päevadest.

Seetõttu oleks igati loogiline ja põhjendatud tutvumine ka teiste, näiteks Põhjamaade vastavate seadusandlike aktide süsteemiga ja ehk nende võtmine Eesti telekommunikatsiooniseaduse eelnõu aluseks. Miks ei võiks meile olla eeskujuks kasvõi Soome seadused? Soome telekommunikatsiooniturgu reguleeriv seadus võeti vastu sel aastal ja meie elulaadile lähedane Soome on Euroopa Liidu liige ning sellega ei peaks olema kahtlust naaberriigi seaduste vastavuses ELi nõuetega.

Samal ajal ei ole väikese tähtsusega tõsiasi, et Soome on maailma üheks edukamaks riigiks kaasaegsete telekommunikatsioonisüsteemide kasutamisel ja loomisel. Põhjanaabrid on elanike arvust lähtudes maailmas esikohal nii mobiiltelefonide kasutamisel kui internetiühenduste arvult. On mille poole püüda!

Vaba konkurentsi soodustamine

Uue Eesti telekommunikatsiooniseaduse koostamisel peaks lähtuma teatud printsiipidest. Nii ei tohi seadus olla vastuolus rahvusvaheliste telekommunikatsiooni reguleerivate normdokumentidega ja ELi nõuetega. Seadus peaks soodustama vaba konkurentsi Eesti telekommunikatsiooni turul, sealjuures ei peaks lähtuma printsiibist «konkurents iga hinna eest», vaid tagada tuleb edasiviiva konkurentsi võimalused ja seda just teenuste kasutajate huvides. Seadus peaks ette nägema tõhusad vahendid kõlvatu konkurentsi vältimiseks telekommunikatsiooni alal.

On selge, et seadus ei tohiks lähtuda telekommunikatsiooni käsitlemisel mitte ainult selle eilsest päevast (nagu on seda suures osas praegu), vaid peaks võimaldama selle ala reguleerimist kiirelt areneva tehnilise progressi tingimustes.

Direktori piiramatu võim

Seaduse jõustumisel ei tohi üks isik - loodava sideameti peadirektor - saada piiramatuid õigusi sekkuda ettevõtete tegevusse. Praeguse eelnõu järgi saaks sideameti peadirektor sellise õiguse telekommunikatsiooniettevõtete üle. Kõikidele ettevõtetele peaksid kehtima majandustegevuses ühtsed reeglid. Seda nii nende äritegevust kajastava informatsiooni esitamisel kui selle kontrollimisel vastavalt statistikaseadusele, äriseadusele, maksuseadus(t)ele, tarbijakaitse seadusele, konkurentsiseadusele ja teistele seadustele. Vajaduse korral tuleks nendesse seadustesse teha parandused, mis on seotud telekommunikatsiooni spetsiifikaga.

Omavahel konkureerivate telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtete äriinformatsiooni ning nende üle võimu kontsentreerimine ühte kohta ja ühele isikule sellises ulatuses, nagu see on telekommunikatsiooniseaduse eelnõus, ei ole millegagi põhjendatud. Veelgi enam - see on lubamatu! On selge, et mistahes äriinformatsiooni lekkimine või valesti kasutamine ning mistahes vale või «natuke» vale otsuse langetamine (kas teadlikult või kogemata) võib tekitada ettevõtetele korvamatut kahju.

Probleemi tõsiduse illustreerimiseks mõned väljavõtted seaduseelnõust: § 13 lõige 1: käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks on peadirektoril (mõeldud on uue sideameti peadirektorit - toim.) õigus nõuda äriteavet igalt telekommunikatsioonivõrku opereerivalt või telekommunikatsiooniteenust osutavalt või sellega seotud muult ettevõtjalt.

Sama paragrahvi lõige kaks: äriteave käesoleva seaduse mõistes on ettevõtja äritegevusega seotud ükskõik(!) millises vormis informatsioon.

Ja tagatipuks veel lõige seitse: ametiisik, kes keeldub äriteavet esitamast või varjab tõest äriteavet või esitab tegelikkusele mittevastava või mittetäieliku äriteabe, kannab kriminaalvastutust. Arvan, et kommentaarid on liigsed!

Samas aga on arusaamatu, miks Eestis tegeldakse eraldi kaabeltelevisiooni seadusega. Kaabeltelevisioon on üks telekommunikatsiooni alaliikidest. Kui selle kohta tuleb eraldi seadus, siis peaks tulema ka seadus mobiilside ja ei tea veel mille kohta! Võibolla see tulebki, aga enne tuleb valmis teha ja vastu võtta katusseadus ja alles siis selle koostisosad. Nööp õmmeldakse ikka pintsaku külge, mitte vastupidi!

Tagasi üles