FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Tagantjärele süüdistamise asemel otsitagu töötavaid lahendusi

Nüüd, kui tuhakriis lahenema hakkab, on juba kosta ka teravat kriitikat, et õhuruumide sulgemine oli ametnike paanika tulemus. Muidugi mõista on selle teooria eestkõnelejad eelkõige lennufirmad, kes kahjusid kannavad. Kuid mitte ainult – näib, et päris üksmeelsel seisukohal pole ka Euroopa Komisjon. Kui Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas on rõhutanud, et eelkõige tuleb silmas pidada lennuturvalisust, siis energia ja transpordi peadirektoraadi juht Matthias Rüte ütleb, et arvuti­simulatsiooni vead näitasid Islandi vulkaanipurske tagajärgi tegelikest hullemana.

Olukord on ju kõigi jaoks segane olnud. Nii on katselende teinud lennufirmad KLM ja Lufthansa kinnitanud, et lennukitel vigastusi ei täheldatud. Samas teatasid Soome võimud, et nende hävitajad said treeninglennul vulkaanituhast kahjustada.

Terava kriitikaga esines ka rahvusvaheline õhutranspordiliit (IATA). Organisatsioon kaebab eriti selle üle, et lennufirmadega pole otsuste tegemisel konsulteeritud ning pole tehtud korralikke riskianalüüse.

Paralleele on tõmmatud linnugripiga, millest oodati laastavat epideemiat, kulutati maksumaksja raha vaktsiinide otsmiseks, kuid haigestumiste laine jäi tulemata.

Ent mängigem mõttes võimalik stsenaarium teistpidi läbi. Oletagem, et õhuruumi poleks suletud. Liiklus oleks jätkunud, ent juhtunud oleks see, mille kartuses õhuruumid kinni pandi: parimal juhul oleksid olnud rikutud lennukid, halvimal juhul…

Keda oleks neis õnnetustes süüdistatud? Lennufirmasid ilmselt mitte. Kuid kindlasti oleks süüdistatud riikide valitsusi, kes oma õhuruumid lahti jätsid, ja Euroopa Komisjoni, kes liikmesriikide tähelepanu võimalikule ohule ei juhtinud.

Me ei saa kunagi teada, kas tuhakriis võinuks nõuda lennukimootoreid ja inimohvreid. Selleks on see sündmus liiga unikaalne. Jah, iga riskianalüüsi saab alati paremini teha ja loodetavasti õpivad lennuametnikud praegusest tuleviku tarbeks. Ka Kallas on töörühma juhina rõhutanud, et tegevus peab toetuma teaduslikule tõendusmaterjalile.

Oma pitseri võis õhuruumide sulgemisotsusele vajutada vaid pooleteise nädala eest juhtunud traagiline lennuõnnetus Smolenski lähedal, kus hukkus korraga 96 inimest, teiste seas ka Poola president Lech Kaczynski.

Ametkondi tagantjärele ülereageerimises süüdistada on lihtne, kuid sellel ei saa olla muud mõtet kui püüd ette valmistada pinda, et esinedes kahjunõuetega riigi aadressil, leiaksid nad toetust avalikkuse silmis. Samuti peaks see kriitika ilmselt heidutama ametnikke, kes oleksid järgmine kord ehk vähem tõtlikud.