/nginx/o/2010/04/20/352519t1he8ab.jpg)
Praegune Euroopa Komisjon on ametis olnud napilt kaks kuud, kuid meie postkastid on saabunud kirjadest juba peaaegu täis. Rahvas tahab näha tegusid, tahab näha, et me tegeleme selliste üleeuroopaliste teemadega nagu globaalne soojenemine, elanikkonna vananemine ja majanduse taastamine.
Inimeste küsimused käivad reaalse elu ja igapäevaste probleemide kohta: mida teha, et abiellumiseks või lapsendamiseks vajalikke dokumente tunnustataks teises riigis, kuidas käituda pensioni või testamendiga ja kuidas esitada kindlustusnõue teises riigis puhkusel olles toimunud autoõnnetuse korral. Muret teevad ka toimetulek sisserändega ja terrorismivastane võitlus, salakaubavedu ja küberkuritegevus. Samuti huvitab rahvast see, kuidas on nende isikuandmed kaitstud internetis sotsiaalvõrgustike lehtedel.
Vastuseks neile murelikele järelpärimistele astub Euroopa Komisjon konkreetseid samme. Esitasime ELi õigus- ja siseküsimuste volinikena kava, mille kohaselt tuleks viie aastaga luua piirideta ala, kus kodanikele oleks tagatud vabadus ja turvalisus. Selle algatuse elluviimine kaitseks kodanike õigusi ja vähendaks ettevõtjate jaoks bürokraatiat, millest omakorda oleks kasu ka tarbijatel. Samuti kaitseks see kodanikke identiteedivarguse eest, tugevdaks Schengeni ala piire ja süvendaks valitsustevahelist koostööd mitmes valdkonnas, näiteks varjupaigapoliitika küsimustes.
Euroopa Liidu tegevus on nende probleemide lahendamiseks hädavajalik. Võtkem näiteks juhtum, kus keegi arreteeritakse välismaal reisimise ajal ega mõista selle riigi keelt. Kuidas on võimalik ennast kaitsta? Möödunud kuul tutvustas komisjon üldsusele õigusakti ettepanekut, mille kohaselt peaks süüdistataval olema õiglase kohtupidamise huvides õigus kasutada kriminaalmenetlustes suulist tõlget ja tutvuda oluliste dokumentide tõlgetega kõikjal Euroopa Liidus. Tänases kavas leitakse, et vaja on täiendavaid algatusi menetlusõiguse tõhustamiseks, sh ettepanekuid selle kohta, kuidas teavitada süüdistatavat tema vastu suunatud süüdistusest, kuidas anda õigusabi, võimaldada suhelda sugulastega ja tagada eraldi kaitsemeetmed vähekaitstud isikutele.
Ka sisserände ja varjupaigapoliitika valdkonnas peavad eurooplased tegutsema koos. Me tahame välistada olukorra, kus inimesed liiguvad ühest liikmesriigist teise, otsides kõige leebema varjupaigapoliitikaga riiki. ELi solidaarsus tähendab ühise varjupaigasüsteemi loomist ja lisaks sellele ka seaduslike sisserändajate edukat ühiskonda integreerimist.
Kodanike mure andmekaitse üle on põhjendatud ning nende õigus andmekaitsele on Euroopa põhiõiguste hartas kindlalt kirjas. Nende õiguste täiendavaks kindlustamiseks on meil plaanis ajakohastada 1995. aastast pärit andmekaitse direktiivi, et see oleks kooskõlas tehnoloogia muutumisega ja võtaks arvesse näiteks suhtlusvõrke internetis. Läbi vaadatakse ka andmete säilitamise direktiiv, et see jääks terrorismiga võitlemisel kasulikuks töövahendiks, riivamata sealjuures vajadust kaitsta kodanike eraelu puutumatust.
Üks asi, mis inimesi veel huvitab, on see, kuidas jagatakse nende kohta käivaid andmeid terrorismivastase võitluse huvides teiste riikidega. Sellisele tegevusele tuleb seada selged tingimused. Andmeid võib jagada vaid juhul, kui kehtivad ranged andmekaitsemeetmed. Peagi alustatakse Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi terrorismivastase võitluse huvides toimuva finantsandmete vahetamise üle, mille puhul peavad kindlasti olema tagatud ka eraelu puutumatus ja isikuandmete kaitse. Tingimused peame seadma ka sellele, kuidas jagatakse lennureisijate andmeid teiste riikidega, ning samuti tuleb välja töötada ELi lähenemine sellele, kuidas kasutatakse reisijate andmeid õiguskaitse tagamiseks.
Need on vaid mõned näited tänases tegevuskavas kirjeldatud meetmetest. Oma kava elluviimiseks peame järgmise viie aasta jooksul kõvasti tööd tegema. Kirjad, mida saadetakse meile tõenäoliselt ka edaspidi, on hea igapäevane meeldetuletus selle kohta, et kõigi meie õigus- ja turvalisusvaldkonna tegemiste keskmes on just nimelt kodanikud.