Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ANDO LEPS
Ando Leps on Riigikogu Maarahva Erakonna fraktsiooni liige.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis mõjub muu hulgas lausa masendavalt asjaolu, et paljud nõukogude okupantide käsilased on praegu end väga hästi sisse seadnud ning isegi pandud riigivõimu- ja valitsemisaparaadis juhtivatele ametikohtadele.
Nii kummaline kui see ka ei ole, on Eesti president Lennart Meri olnud VEKSAs aktiivne tegelane, kes andis oma raportites VEKSAle selgelt teada ning selekteeris väliseestlaste nimekaid tegelasi, kellega on vaja (võimalik) teha koostööd ja kellega mitte.
KGB ja GRUga koostööd teinud inimesi võib Riigikogus olla paarkümmend. Siit leiame võibolla vastuse ka küsimusele, miks Riigikogu lükkas tagasi Eesti kriminaalkoodeksi täienduse «Eesti Vabariigile kahjuliku välislepingu sõlmimine». Julgeolekuorganitega koostööd teinuid leidub samuti ministrite, suursaadikute, kaitseväe kõrgete ohvitseride jt seas.
Kuhu on niisugune ebanormaalne olukord meie riigi viinud?
Esiteks, nn juulilepete tagajärjel on Eestis ühe võõrriigi sõjaväelaste arvuline koosseis suurem Eesti oma kaitseväest.
Teiseks, poliitiline korruptsioon, sh seotus võõrriikide luure- ja vastuluurega, on viinud meie riigi osa juhtivaid tegelasi majandusliku korruptsioonini. Siin on kohane meenutada Iisraeli relvaafääri, rublatehingut, korteriskandaale, PEPi ja Eesti Panga 10 miljoni USA dollari suurust rahaafääri.
Võimukoridoride kuluaarides ringleb veel ka sõnum 12 miljoni USA dollari suurusest tehingust, kus nimetatud rahasumma kanti üle Shveitsi panka selleks, et Venemaa ei avalikustaks Nõukogude Liidu luure- ja vastuluureorganite kaastöötajateks olnud Eesti kõrgeid riigiametnikke. Kuna rublatehing ei haaranud ainult elanikkonnalt kogutud rublasid, vaid Eesti Pangal oli ka endal olemas x-suurune rahasumma, siis mille pealt teeniti x-suurune rahasumma?
Selline olukord ehk teadmatus on võimalik eeskätt seetõttu, et riigikontrolöriks on presidendi vend Hindrek Meri, kes pidi muuseas Riigikogule esitama Eesti Panga kontrolli tulemuste kohta aruande eelmise aasta lõpuks. Seni ei ole keegi seda kontrollakti näinud, mistõttu mulle tundub, et Eesti Pank on võrreldes teiste riikide keskpankadega pigem salastatud asutus.
Arhiivimaterjalid tagasi!
Eesti edasise arengu tähtsaim eeldus saab olla ainult see, et KGB ja GRUga koostööd teinud kõrgetest riigiametnikest tuleb tingimata vabaneda. Alles siis kaob ka kurikuulus ringkaitse korruptsiooniilmingute puhul, alles siis on võimalik ka mõnda kõrget riigiametnikku kohtus süüdi mõista.
Selleks aga, et kohus saaks rahulikult langetada otsuseid süümevannet rikkunud kõrgete riigiametnike suhtes, tuleb Venemaalt välja nõuda kõik arhiivimaterjalid, mis puudutavad KGB ja GRUga koostööd teinud Eestis elavaid isikuid.
Niikaua kui Eesti ei ole nimetatud arhiive Moskvast välja nõudnud, ei saa me Eestist rääkida kui suveräänsest riigist. Osa meie riigi suveräänsusest asub Vene Föderatsioonis. Paljude Eesti asju otsustavate inimeste tahtevabadus on piiratud võõrriigis asuvate ülitähtsate arhiividokumentide kaudu.