Subtiitrid kommentaarile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ILMAR TOMUSK
,
keeleameti peadirektor
25. märtsi «Postimehes» kommenteerib Allan Alaküla keeleameti tegevust keeleseaduse täitmise kontrollimisel.
Ei ole alust arvata, et keeleseadus kehtib vaid muukeelsete politseinike ning kohalike omavalitsuste ametnike ning volikogu liikmete kohta. Keeleseaduse nõuded kehtivad kõikidele, rahvusest sõltumata. Kahtlemata on Eestis probleeme muulastest politseinike ning paljude volikogu liikmete eesti keele oskusega. Kuid kohalike omavalitsuste liikmete keeleoskust ei paranda see, kui keeleamet umbkeelsete rahvaesindajate pärast «koledal kombel mässaks», nagu Alaküla arvates võiks teha.
Keeleametile on antud ülesanne fikseerida konkreetsete saadikute keeleoskamatus ja esitada oma seisukoht vabariigi valimiskomisjonile.
Keeleseaduses on sätestatud, et võõrkeelsete telesaadete kõnetekstid peavad olema tõlgitud eesti keelde. Keeleamet ei ole kutsutud vaidlema keeleseaduse üle, vaid kontrollima selle täitmist. Viimase kahe ja poole aasta jooksul oleme püüdnud telesaadete tegijaid veenda võõrkeelsete kõnetekstide tõlkimise vajaduses. Nüüd, kus keeleseaduse vastuvõtmisest saab peagi kaks aastat, jäävad arusaamatuks vastuseisu tegelikud põhjused.
Raadioteksti subtitreerimist keeleseadus ei nõua. Keeleametnike liikumapanevaks jõuks keeleseaduse täitmise kontrollimisel ei ole «rumal arvamus, et eestikeelsel publikul on äkki tekkinud tohutu huvi ETV venekeelsete saadete vastu», vaid see, et järelevalve keeleseaduse täitmise üle on keeleametile põhimäärusega pandud ülesanne.