Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ANDRES TAKLAJA
,
Tallinn
Kaido Jaanson spekuleerib 19. veebruari «Postimehe» artiklis «Uut Tartu ajalukku» nimetuse Russ kasutamise üle. Ta märgib, et moskoviidid ajasid praegustelt ukrainlastelt 17. sajandi lõpus ära selleaegse riigi nimetuse Russ. Seetõttu seab ta küsimärgi alla venelasteks (russkije) hakanud moskoviitide ambitsioonid Russi ajaloole, mis eelnes mainitud ajajärgule. Seega ei olnud Tartu varased kontaktid mitte Russiaga alias Moskooviaga, vaid sellel ajal Russiks nimetatud Ukrainaga.
Alustades omapoolseid spekulatsioone mainin, et moskoviitide impeerium ei kandnud varastatud nimetust Russ kuigi kaua. Kui uskuda «Suurt Nõukogude Entsüklopeediat», nimetas Peeter Esimene 1721. aastal mitteslaavi alade arvel kiiresti laieneva impeeriumi ringi ühegi impeeriumi rahvuse nimetust mittesisaldavaks ühtseks Rossijaks (Rossiiskaja Imperija).
Kui Jaanson nimetab totraks seda, et me õpikutes ja kõnekeeles nimetame Moskva vürstiriiki 12.-17. sajandini Venemaaks, siis seda totram ja isegi alatum on alistatud mittevene rahvuste suhtes, et me 18. sajandi algusest tänapäevani välja peame paljurahvuselist Rossia Föderatsiooni samuti Venemaaks.