Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
VALDEKO PAAVEL
,
sotsiaaltöö teadusmagister, TÜ sotsiaalteaduskonna doktorant
10. jaanuari «Postimees» informeerib, et endine tippsportlane Erika Salumäe töötab Tallinna linnavolikogu sotsiaalnõunikuna. Põhijoontes rõõmustaval sündmusel - endine mainekas tippsportlane ja tõenäoliselt Eesti üks kuulsamaid naisi lülitub sotsiaalprobleemide lahendamisse - on siiski ka veidi mõru maik juures.
Ühest küljest on see muidugi asutuse, organisatsiooni või tööandja asi, kuidas ta oma ametikohti, liikmeid või töövõtjaid nimetab. Kui ikka üks kutsekool tahab kõiki oma õpetajaid ja meistreid professoriteks nimetada, on neid selles väga raske takistada. Samuti pole midagi teha, kui üks tervisespordiklubi kõiki oma liikmeid tippsportlasteks nimetab.
Teisest küljest on ühiskonnas ja tegevusvaldkonniti siiski välja kujunenud vähemal või rohkemal määral konkretiseeritud ja kokkulepitud ametinimetuste, nende hierarhia, omavaheliste seoste, kompetentsus- ja kvalifikatsiooninõuete jms süsteemid. Seepärast jäävad laiema avalikkuse jaoks (erialaringkondadest rääkimata) kutsekoolide õpetajad ja meistrid ikka õpetajateks ja meistriteks ning tervisesportlased tervisesportlasteks.
Tõsi on, et erialade, ametikohtade, -nimetuste, hierarhia jms osas on sotsiaaltöö valdkonnad laiemas tähenduses meil seni üks vähemkorrastatumaid. Üht-teist siiski juba on ja loodetavasti õnnestub sotsiaalministeeriumi juures tegutsevatel töögruppidel need lähiajal põhimõtteliselt paika panna. Aga ka olemasoleva põhjal väita, et näiteks sotsiaalnõuniku ametikoht, nimetus ja/või kvalifikatsioon on sotsiaalvaldkonna hierarhias üks kõrgemaid ning võiks eeldada/peaks eeldama vähemalt sotsiaalteaduslikku kõrgharidust ja vähemalt 5-aastast kõnealuses valdkonnas töötamise staazhi.
Teisiti öeldes, teatud staatus, ametinimetus jms tuleb õppimise ja tööga välja teenida ja ka poliitikutel ei sobiks ennast seada kõrgemale vastavas valdkonnas tegutsevate inimeste väljaõppest, kvalifikatsioonist ning kujunevatest standarditest.
Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele
LEO KAAGJÄRV, Tartu
Massiteabekanalitest kuuleme ja loeme Venemaa positiivse hõlmamise poliitikast. Oleks arvanud, et lõpuks taibatakse, et tegemist on vale sõnaga, kuid see teadmine on miskipärast visa tulema. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi tähendab hõlmamine endasse haaramist ja embamist, kaisutamist.
Väike Eesti ei suuda Venemaad endasse haarata ega vist ei hooli ka tema kaisutamisest. Õige sõna on hoopis hõlvamine, mis tähendab omaseks ja mingis suhtes kasulikuks tegemist.
Artikli algusesse
lehekülje algusesse , esileheküljele
Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997