Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Meeleavalduse õppetunnid, Tartu linnapea «libe» huumor, Mida külvad, seda lõikad, Nimi ei riku, nimetus küll, Positiivne hõlmamine?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KRISTJAN PIIRIMÄE

,

üliõpilane, Tartu

Meeleavaldus Tartus tõestas, et noored on endiselt valmis oma huvide ja õiguste eest võitlema. Valitsus on aga eksinud, kui lootis, et saab niisama lihtsalt laste ja noorte pealt kokku hoida.

Muidugi, valimas käia lapsed ei saa. Nõnda ei tule poliitikutel karta, et lastelt raha äravõtmise pärast valimistel halvemini läheks. Selle eest on lastel vähemalt võimalus oma arvamust väljendada tänavatel meelt avaldades. Õnneks ei jätnud nad seekord seda võimalust kasutamata.

Täiesti vastutustundetult aga tegutses ürituse eestvedaja Arne Otter, kes kutsus protestijaid üles minema edasi bussijaama, mainimata seejuures, mida seal bussijaamas tegema hakatakse. Bussijaamas ja selle ümbruses valitses kümme minutit pärast üleskutset täielik korralagedus. Noored ei osanud muud teha kui liiklust ummistada, bussi kõigutada ja muidu huligaanitseda.

Kriitikat väärib ka Tartu politsei, mis tegutses ääretult saamatult. Algul ei osanud politsei justkui üldse mingeid liiklusummikuid ette näha. Noored blokeerisid rõõmsalt kogu Riia-Turu ristmiku, ilma et politseinikke ümbruses eriti näha oleks olnud. Hiljem hakkasid politseinikud laste suhtes vägivalda tarvitama ja neid valimatult oma autodesse toppima, tõmmates sellega rahva pahameele loomulikult enda peale.

Järelemõtlemist kolmapäevase protestiaktsiooni üle peaks jätkuma küllaga.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

AIVE ANTSOV, Tartu

Tartu õppurite meeleavaldusel peeti Raekoja ees mitmeid sütitavaid kõnesid.

Ka Tartu linnapea astus üles. Erinevalt teistest toonitas tema päevaprobleemi negatiivsemat poolt: kahjuks ei saa Tartu linn pakkuda hinnasoodustust maakonnaliinidel, kui, siis linnasiseses transpordis. Miks aga levivad kuulujutud õpilastele täishinnaga kuupiletite kohta?

Ometi püüdis linnapea noortele ka mett moka peale määrida, pakkudes kolmele kiiremale võimaluse koos tema ja tema ametiautoga 21. jaanuaril Tallinna ja tagasi sõita. Ütles veel, et soovijatel registreeruda linnavalitsuses märgusõna all «Jää ja lumi».

Kas tõesti on Tartu linnapeal nii kehv huumorimeel või on ta samasuguste bürokraatlike tõekspidamistega nagu paljud teisedki Eesti poliitikud. Tulla paari tuhandet noort mõnitama kolme vaba kohaga oma luksuslikus limusiinis, milleks selline ahvatlus.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

MARI KÜLM, Viljandimaa

Seda vanasõna peaksid meie praeguse elu korraldajad ikka meeles pidama. Ei ole kellelegi saladuseks, et alaealiste kuritegevus kasvab. Vaadake aga korraks kriitiliselt meie teleprogramme. Filmide sisuks on põhiliselt vägivald, tapmine.

Seepärast ei maksa imestada, kui Jõgevamaal tapetud vanainimeste lapselaps iseenesestmõistetavalt räägib tapmisest. Vägivald ja kurjus on see, mis meie teleprogrammides praegu valiseb.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

VALDEKO PAAVEL, sotsiaaltöö teadusmagister, TÜ sotsiaalteaduskonna doktorant

10. jaanuari «Postimees» informeerib, et endine tippsportlane Erika Salumäe töötab Tallinna linnavolikogu sotsiaalnõunikuna. Põhijoontes rõõmustaval sündmusel - endine mainekas tippsportlane ja tõenäoliselt Eesti üks kuulsamaid naisi lülitub sotsiaalprobleemide lahendamisse - on siiski ka veidi mõru maik juures.

Ühest küljest on see muidugi asutuse, organisatsiooni või tööandja asi, kuidas ta oma ametikohti, liikmeid või töövõtjaid nimetab. Kui ikka üks kutsekool tahab kõiki oma õpetajaid ja meistreid professoriteks nimetada, on neid selles väga raske takistada. Samuti pole midagi teha, kui üks tervisespordiklubi kõiki oma liikmeid tippsportlasteks nimetab.

Teisest küljest on ühiskonnas ja tegevusvaldkonniti siiski välja kujunenud vähemal või rohkemal määral konkretiseeritud ja kokkulepitud ametinimetuste, nende hierarhia, omavaheliste seoste, kompetentsus- ja kvalifikatsiooninõuete jms süsteemid. Seepärast jäävad laiema avalikkuse jaoks (erialaringkondadest rääkimata) kutsekoolide õpetajad ja meistrid ikka õpetajateks ja meistriteks ning tervisesportlased tervisesportlasteks.

Tõsi on, et erialade, ametikohtade, -nimetuste, hierarhia jms osas on sotsiaaltöö valdkonnad laiemas tähenduses meil seni üks vähemkorrastatumaid. Üht-teist siiski juba on ja loodetavasti õnnestub sotsiaalministeeriumi juures tegutsevatel töögruppidel need lähiajal põhimõtteliselt paika panna. Aga ka olemasoleva põhjal väita, et näiteks sotsiaalnõuniku ametikoht, nimetus ja/või kvalifikatsioon on sotsiaalvaldkonna hierarhias üks kõrgemaid ning võiks eeldada/peaks eeldama vähemalt sotsiaalteaduslikku kõrgharidust ja vähemalt 5-aastast kõnealuses valdkonnas töötamise staazhi.

Teisiti öeldes, teatud staatus, ametinimetus jms tuleb õppimise ja tööga välja teenida ja ka poliitikutel ei sobiks ennast seada kõrgemale vastavas valdkonnas tegutsevate inimeste väljaõppest, kvalifikatsioonist ning kujunevatest standarditest.

Artikli algusesse, lehekülje algusesse, esileheküljele

LEO KAAGJÄRV, Tartu

Massiteabekanalitest kuuleme ja loeme Venemaa positiivse hõlmamise poliitikast. Oleks arvanud, et lõpuks taibatakse, et tegemist on vale sõnaga, kuid see teadmine on miskipärast visa tulema. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi tähendab hõlmamine endasse haaramist ja embamist, kaisutamist.

Väike Eesti ei suuda Venemaad endasse haarata ega vist ei hooli ka tema kaisutamisest. Õige sõna on hoopis hõlvamine, mis tähendab omaseks ja mingis suhtes kasulikuks tegemist.

Artikli algusesse

lehekülje algusesse , esileheküljele

Webmaster
Copyright © Postimees 1995-1997

Kommentaarid
Tagasi üles